Spordiblogi

Ats Kuldkepp | Korvpallikoondises on otsad täiesti lahtised (2)

Ats Kuldkepp, 8. detsember 2014, 10:30
Eesti korvpallikoondis.Foto: TAIRO LUTTER
Täna Pariisis toimuva korvpalli EM-finaalturniiri alagruppide loosimise eel valdavad Eesti korvpallisõpru vastakad tunded. Ühelt poolt on selge, et kui kaptenit Kristjan Kangurit vaevav seljahäda kimbutab teda ka septembris, pole õigupoolest suurt vahet, kas Eestile satub surma- või unelmate grupp.

Kui koondisele enne EMi üldse mingeid pingeid ja lootusi peale panna, saab seda teha ainult juhul, kui põhitegijad on terved ja heas vormis. Vastupidisel juhul läheme igale alagrupimängule kui mitte autsaiderina, siis vähemalt väljakutsuja rollis. Näitas ju eelmise aasta kvalifikatsiooniturniir, kui oluline Kangur koondisele on. Nädala eest tehtud operatsioonist taastumine võib tal aega võtta kuni veebruarini, aga hoopis olulisem see, millisena ta Varesest kevadel tagasi tuleb.

Samal teemal

Teisalt, kui Kangur välja jätta, siis ülejäänud eestlaste pärast ei saa senise hooaja kulgemise põhjal ülemäära nukrutseda. Samuti tihti vigastustega kimpus Siim-Sander Vene ei pääse küll Kaunase Žalgirise eest Euroliigas platsile, aga on vähemalt füüsiliselt võimeline platsile jooksma. Leedu liigas saab ta mänguaega tavaliselt 10-12 minutit, nii et päris praktikata Vene ka pole.

Tõsi, Žalgirise juhendaja Gintaras Krapikase kriitika Vene treeningutesse suhtumise osas mõjus nagu pangetäis külma vett krae vahele, sest üldiselt oli ta tuntud korraliku töömehena. Võib-olla on tegu lihtsalt ajutise arusaamatusega ja sääsest elevanti pole mõtet teha. Igatahes on Vene Kanguri kõrval teine koondislane, kes suudab Eesti koondise paremaks muuta, kui paljud oodata oskavad. Pealegi on ta üks meie vähestest, kes suudab tekitada ja ära lahendada ka ebaloogilisi olukordi, mis paratamatult mängu jooksul ette tulevad.

Huvitaval kombel on võimalike koondislaste ring selgelt laiem, kui oleme harjunud. Näiteks Kalev/Cramo ääremängija Indrek Kajupank tõusis suvel korraks nii heale tasemele, et tal poleks olnud probleem mahtuda Eesti põhirivistuse kaheksa-üheksamehelisse rotatsiooni. Pärast põlvevigastust on ta aga võrdlemisi unustatud ja äärtest paistab varasemast suuremaid minuteid väärivat Tartu Ülikool/Rocki eest elu parimat hooaega tegev Timo Eichfuss. Kalevlase Erik Keeduse hoog on ajapikku seevastu pisut raugenud.

Ühest küljest on tore, et lõpuks Riiga sõitvale 14 mängija positsioonile on kandidaate vahest isegi üle 20, aga suurem osa neist tegutsevad ebastabiilselt. Pikalt teiste koondislaste vahel liimina toiminud ja erinevaid rolle täitnud Gert Dorbek (TÜ/Rock) oli eelmise hooaja lõpus ja käesoleva alguses nii õnnetu, et Eesti korvpallurite virtuaalses pingereas kukkus ta kolinal allapoole. Nagu tema koduklubigi, on Dorbek mülkast välja tulnud ninf ei paista oma parimate päevade tasemest enam kuigi kaugel.

Positiivset ootusärevust lisab ookeani taga NCAA üliõpilasliigat reipalt alustanud Janari Jõesaare ja Rauno Nurgeri esiletõus. Jõesaare puhul oli suvel B-koondise matše vaadates selge, et tegu on alles toorikuga, mitte valmis mängumehega. Nüüd on ta aga oma uues Texase Pan-American ülikoolis astunud liidrisabastesse ja ehk näemegi kaheksa kuu pärast hoopis küpsemat mängijat. Lihases ja aina rohkem kaugviskeid sopsav Rauno Nurger saab Wichita State'i tippülikoolis stabiilselt mänguaega ning erinevalt varasemast ei paista tema lootused kasvada kunagi Eesti põhitsentriks enam utoopiana

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee