Eesti korvpalli õnnejumal leidis tee Pariisi! (5)

Eestile sattus järjepanu Serbia asemel Ukraina, siis Itaalia asemel Belgia ja lõpuks Iisraeli asemel Tšehhi. Vaevalt et Miki-hiir laua alt pallikesi aeg-ajalt oma suva järgi segas, aga õnnefaktor oli ikka päris võimas. Tugevaimas loosipotis asunud Hispaania ja Leedu on muidugi nii tugevad, et nende vahel oleks raske valida olnud. Aga pigem ikkagi Leedu, sest nendeta ei toimuks Baltimaade pidu, nagu Euroopa korvpalliliidu koduleht D-alagruppi nimetas.

Eriti õnnelik sai olla väikeste pausidega kaheksa aastat järjest Leedus pallinud Siim-Sander Vene. "Mulle ongi Leedu ägedam vastane kui Hispaania. Meestekoondise tasemel pole ma leedulaste vastu veel mänginud. Täna lähen Žalgirise trenni, eks siis kuuleb, mida leedulased ise arvavad. Üldiselt teavad nad, et pääsevad alagrupist nagunii edasi ja hakkavad pigem mõtlema alles play-off’i vastastele," rääkis Eesti koondise ääremängija.

Ükski D-grupi meeskond ei olnud pärast vastaste selgumist morni näoga. Ka tagasihoidlik Tiit Sokk lubas endale suure muige, kuigi sõnades jäi ikkagi rahulikuks. "Euroopas ei saagi unelmate gruppi tulla, sest kui mõned tagumise otsa meeskonnad ja tõelised tipud välja jätta, on seltskond väga ühtlane. Aga kindel on see, et oleks võinud veel hullemini minna," sõnas ta.

Alagrupist tuleb edasi saada

Soku hinnangul pole küsimustki, mida 5.–10. septembrini Riias teha tuleb. "Meie ülesanne on võita. Olemegi viimastel aastatel sellise suhtumisega peale läinud. Kindlat arvu võite ei hakka eesmärgina välja ütlema, aga alagrupist edasi saamine on meie ülesanne!" kinnitas ta.

Huvitaval kombel peaks ka mängude järjekord Eestile sobima. Kahe alagrupi eeldatava soosiku ehk Leedu ja Lätiga kohtutakse alles kahes viimases voorus. Tingimata ei pruugi see edu tuua, aga vähemalt loota võib, et eestlased saavad mõne võiduga hea tunde kätte ja suudavad suuremaidki kalu püüda. "Miks mitte Leedut üllatada," pakkus Sokk.

Eesti abitreener Andres Sõber oli talle omaselt bravuurikas. "Ehkki ütlesin varem, et oleks vinge, kui saaks Hispaania või Itaaliaga kohtuda, on nendeta sportlikus plaanis parem. Muidugi ei tohi kedagi alahinnata, kõvad vastased on kõik ja peame maksimaalselt keskenduma. Nokkisin (Rakvere Tarva palluri – toim) Juris Umbraško kallal, et Läti jätame igal juhul tahapoole. Ta rahulik mees, ei hakanud selle peale midagi kostma."

Paljud vastased võidetavad

Kõik kõiki kahjuks võita ei saa ning vastased eeldavad kindlasti, et ohvriks satub hoolimata Riiga sõitvast fänniarmeest just Eesti. Väljakutsuja rollis oleme suurturniiril viimati 2001. aastal osalenuna meie, aga kui Leedu ja mõningate mööndustega Läti välja jätta, on meil võimalused Soku ülesanne auga täita ja võite püüdma minna.

Ukraina on kahel aastal järjest pisut üle võimete esinenud ja millalgi lihtsalt peab langus tulema. Näiteks nende juhendaja Mike Fratello sõnul on tal raske öelda, keda tal on võimalik septembris kasutada. "Meil on palju noori, aga osad neist käivad USA ülikoolides ja võib-olla nõutakse neilt sellel ajal ookeani taga viibimist. Vanemad põhitegijad võivad samuti vaheaasta võtta," mõtiskles ta. Tšehhi ja Belgia ei tohiks ka kelleski hirmu külvata.

Kainet joont hoidis ka kauaaegne koondislane Gregor

Arbet. "Võib öelda, et õnn naeratas meile," ütles ta, ent jätkas kohe tõsisel toonil: "Tulid päris mängitavad vastased, aga EMil ei tule midagi kergelt. Ei saa mõelda, et nüüd hakkame minema võidult võidule. Kõigi vastaste koosseisus on Euroliiga mängijaid. Samas on finaalturniirini üheksa kuud aega ega ole teada, millises koosseisus keegi tuleb. Peame võtma mängu korraga ja vaatama, mis saab edasi."

Ka alagrupikaaslased on rahul

Korvpalli EMil Eestiga ühte gruppi sattunud olid sarnaselt eestlastele optimistlikud. Leedu peatreener Jonas Kazlauskas: "Kuigi oleme paljude grupikaaslastega ohtralt mänginud ning nad tunnevad meid seega läbi ja lõhki, kartsime raskemaid vastaseid. Eestiga pole siiski juba ammu kohtunud ja seega tuleb hakata nende mänge vaatama."

Ukraina juhendaja Mike Fratello: "Kõige keerulisemast grupist pääsesime. Aga meie seltskonnas on sisuliselt kaks korraldajamaad ehk Eesti ja Läti ning kolmas kodupublik tuleb Leedust. See teeb mängud arvatavalt põnevamaks ja tasavägisemaks. Eestil on esmaklassiline peatreener Tiit Soku näol ja nad tegutsevad suurepärase mängujoonisega."

Tšehhi peatreener Ronen Ginzburg: "EMil ei saa tulla kunagi lihtsat loosi, aga meie jaoks oli see võimalikest variantidest üks paremaid. Ütleks, et paberil on favoriit Läti."