Nurmsalu: olnuks ma stabiilselt kuues, siis teeniksin praegu rohkem kui Eesti peaminister! (30)

Enam ei meenuta Nurmsalu Buchenwaldist imekombel pääsenud kinnipeetut. "Praegu kaalun 81 kilo, vahepeal olin juba 84–85," ütleb endine tippsportlane muigamisi. "Mu võistluskaal oli 68,5 kilo. Aga Eesti meistrivõistlustel olen võitnud ka 73kilosena."

Suvel ei kiiganud Nurmsalu hüppemäe poolegi, ent hiljuti toimunud tänavust esimest MK-etappi ta juba vaatas. "Siis tekkis korraks hasart ja mõtted liikusid huvitavas suunas. Aga kindlasti tuleb kunagi veel hullemaid igatsusehetki."

Nurmsalu vajub korraks mõttesse. "Suusad on siiani Topi (treener Sarparanta – toim) käes," jätkab ta. "Ei teagi, mis kaalutlused tal on. Topi on mitu korda lausunud: ära rohkem söö, varsti tuleb uuesti hüppama hakata! Öeldakse, et never say never (ära iial ütle iial), kuid mu tagasitulek on siiski ebatõenäoline."

Läbis nelja kuu pikkuse katseaja

Samas tunnistab töömees Nurmsalu, et sportlane Nurmsalu võib tunda kergeid süümepiinu. "Olnuks ma stabiilselt kuues, siis võiksin praegu hüpata 78kilosena ja teeniksin rohkem raha kui Eesti peaminister! Kahjuks mul polnud sellist stabiilsust," lausub eelmise talve lõpus Oslo MK-etapil kuuendaks tulnud endine suusahüppaja, kes loobus lemmikalast 23aastaselt.

Nüüd rügab Nurmsalu tõsimeeli Ramirendis müügijuhina. Tema tööpäev algab hommikul 8.00 ja lõpeb 17.00.

"Kellaajad kellaaegadeks, minu asi on olla kliendile võimalikult meelepärane müügijuht," arutleb Nurmsalu. "Vajadusel olen ka õhtul üheksa paiku asjad tellijale üle andnud, klientide telefonikõnedele vastan nädalavahetuselgi."

Mida Nurmsalu turustab? "Olen müünud nii väikest armatuurisidujat kui ka suurt pinnaserulli," vastab ta. "Kõige rohkem olen müünud tõstukeid. Muide, üks minu klient on Reimo Tamm (korvpalliklubi TLÜ/Kalev tagamängija), kes tegutseb ehitusvaldkonnas."

Uue ametiga on Nurmsalu kohanenud kiiresti. "Varajane ärkamine pole minu jaoks mingi probleem," kinnitab ta. "Planicas oli vaja juba hommikul kell seitse hüppemäel olla. Pigem on üllatav, et nüüd lähen magama õhtul kell üksteist, sportlasena kippusin tiksuma vähemalt kaheteistkümneni."

Esialgu võib Nurmsalu tõdeda, et töömeheelu on lihtsam kui sportlase ponnistused. "Nädal aega tagasi sai mu nelja kuu pikkune katseaeg läbi," märgib ta. "Praegu ollakse minuga rahul. Iga kuuga on usaldatud üha rohkem tööd."

Sissesulamisel on Nurmsalule igakülgset abi osutanud ametivennad. "Olen selles seltskonnas kõige rohelisem," räägib ta. "Kõik müügimehed on tõelised tiimikaaslased ning annavad vajadusel alati nõu."

Õpib majandust ning vene keelt

Nurmsalu sõnade siiruses pole põhjust kahelda. Kui ta eile õhtul Tallinnas Laki tänaval oma kontori juures autosse istus, lehvitasid talle kümmekond samuti koduteele asunud töökaaslast.

"Raskeks teeb elu kooliskäimine," sõnab Nurmsalu, kes jätkab sügisest õpinguid Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonnas, tudeerides ärindust. "Lisaks õpin vene keelt. Seda on vaja klientidega paremaks suhtlemiseks, aga ka enda harimiseks. Samas mõtlen juba ka soome keele grammatika selgeks saamisele. Töötan ikkagi ettevõttes, mis on Soome börsil."

Koolipinki istub Nurmsalu teisipäeviti ja igal kolmandal nädalavahetusel. "Tegelikult olen rahul, et pole kõiki tegemisi jätnud viimase hetke peale," sõnab ta. "Varem oli enda kokkuvõtmisega rohkem raskusi."

Kui Nurmsalu tippsporti tegi, nappis tal aega sõpradega kohtumiseks. "Nüüd saan nendega palju sagedamini koos olla, nagu ka elukaaslasega. Näen, mida nad teevad ja võin ka ise proovida. Mulle juba öeldakse: varsti tüdined ära! Samas võin kinnitada, et sportlasena 251 päeva aastas mööda maailma reisida on ka tüütu. Eriti siis, kui teed seda mitu aastat järjest."