Talisport
15. detsember 2014, 07:00

Enam hullemaks küll minna ei saa ehk Eesti talisport vaagub hinge (49)

Kui mullu šokeeris Eesti talispordihuvilisi kaasmaalaste altminek Sotši olümpial, siis uue hooaja stardisirgel vähikäik jätkub. Tänavu on kiiduväärselt esinenud vaid suusasprinter Peeter Kümmel ja kahevõistleja Kristjan Ilves.

Praegu on ilmselgelt Eesti parim talisportlane Kümmel, kes on kolmest MK-etapist kahel jõudnud kindlalt veerandfinaali. Eile sai ta Davosis vabatehnikasprindis 22. koha. Ilvese puhul oli rõõmustav sündmus MK-punktide napsamine hooaja avavõistlusel Kuusamos.

Ent suusatamise tavadistantside sõitjad, Kümmeli sprinteritest kolleegid ja laskesuusatajad on olnud kehvad.

Meie viimaste aastate parim naislaskesuusataja Kadri Lehtla tõstatas pärast ebaõnnestunud etteasteid Hochfilzenis oma Facebooki leheküljel ootamatu teema: "Küsimus suurele ringile: kas ma peaks sportlaskarjäärile punkti panema?"

Lehtla rahunes maha

Lehtla selgitas ka pisut tausta: "Ma lihtsalt hakkan vist kaotama usku sellesse, millesse olen alati uskunud. Noore plikana ma siiralt uskusin, et minust saab ka üks oma ala tippudest maailmas ning hakkasin selle nimel ka usinalt tööle. Uskuge mind, lihtsalt sportlase usinusest ja tahtmisest jääb väheks. Ma ei anna kunagi kergelt alla ning mul on liiga kõrge valulävi, aga kuskilt see ükskord murdub."

Eesti laskesuusakoondise peatreener Janno Prants ütles eile Õhtulehele, et Lehtla paiskas arvamusavalduse sotsiaalmeediasse pärast halbu emotsioone.

"Nüüd on Kadri juba maha rahunenud," rääkis Prants. "Oleme sel teemal rääkinud ja enam ta lõpetama ei kipu. Varsti on kodus Euroopa meistrivõistlused, esimeste startide põhjal pole mõtet kaugeleulatuvaid järeldusi teha."

Prants lisas: "Saan sportlasest aru. Kadri on suvel kõvasti tööd rüganud ja endale võimalusi otsinud ja nüüd pole tulemused kõige paremad. Sellises seisus tekib ikka halb tunne."

Tänavu suvel tippspordiga ootamatult lõpparve teinud suusahüppaja Kaarel Nurmsalu ütles, et sportlase ülekeemine on iseenesest tavaline teema.

"Kuid hooaja alguses on selline avaldus üllatav," arutles ta. "Samas ei tahaks Kadri suunas kriitikanooli loopida. Treenimise küsimuses olen ma suhteliselt loll. Aga mis puudutab neid Eesti sportlasi, kes kasutavad suuski ja kaikaid, siis nende puhul on suurim probleem see, et ei osata õigesti puhata. Mõni lisapuhkepäev tuleb pigem kasuks."

Lehtlat innustab Nurmsalu jätkama. "Minu arust peab Kadri tuld andma," rõhutas endine suusahüppaja. "Arvestades, et tal on igal hooajal tulemus tulnud, siis on lootust, et see tuleb tänavugi."

Mitu aastat Eesti murdmaasuusatamises distantsisõitjate liider olnud Aivar Rehemaa piirdus laupäeval Davosi 15 km klassikasõidus 57. kohaga ja kaotas norralasest võitjale Martin Johnsrud Sundbyle 3 minuti ja 10 sekundiga. Tema sõnul mingeid vabandusi sellisele mahajäämusele pole.

"Ega midagi head kosta ei saa. Protokollis olev number pole halvem või parem kui mu tegelik olukord. Kolm minutit kaotust ei kannata mingit kriitikat. Loomulikult ei meeldi 57. koht mulle ega pöidlahoidjatele, aga sellise seisuga tuleb praegu edasi elada," sõnas Rehemaa eile, kui ta oli La Sgambeda 35 km klassikamaratonis piirdunud 63. kohaga.

Samas andis tunamullusel MMil seitsmendaks tulnud Rehemaa mõista, et päris lootusetu enesetunne teda ei valitse.

"Suvel ja sügisel olen saanud normaalselt treenida ja kui hakkaksin juba püssi põõsasse viskama, poleks see õige tegu. Tuleb loota ja endast kõik anda, et seis paremaks läheks," vihjas Rehemaa Kadri Lehtla Facebooki sõnavõtule.

"Minu meelest on vale küsida kellegi käest avalikus kohas sportlaskarjääri lõpetamise kohta. Sportlane peab ise tunnetama, kas ta on veel võimeline konkurentsivõimelisi tulemusi tegema või mitte. Tean enda kogemusest, et kui läheb hästi, siis kõik plaksutavad, kui mitte, siis on näpuga näitajaid ja vingujaid palju. Halvad ajad tuleb lihtsalt üle elada ja kui leidub piisavalt eneseusku, on kõik võimalik," arutles ta.

Enne hooaja algust haigusega võidelnud ja nädala eest valusasse küünarliigesesse süsti saanud Rehemaa leidis, et jaanuaris toimuvaks Tour de Skiks ja veebruaris Falunis peetavaks MMiks võib ta siiski heasse vormi tõusta.

"Lootsin, et seisund on juba parem kui esimesel MK-etapil Kuusamos, aga oli hoopis sama. Sellegipoolest usun, et saan uueks aastaks jalad alla."

Rehemaa Rehemaaks, ka teised distantsisõitjad on olnud nigelad. Näiteks Algo Kärp kaotas Davosis võitjale kaks minutit rohkem kui Kuusamos, kusjuures distants ja tehnika olid samad. Õigluse huvides olgu märgitud, et Davosis võisteldi raskematel radadel, mis asuvad merepinnast 1600 meetri kõrgusel.

"Võiks ju mõelda, et mõnelgi läheks hästi, aga tegelikkuses oleme kõik mustas kohas. Ei usu, et keegi meist arvab, et taolised esitused ongi meie tegelik tase," ütles Rehemaa.

Kaks viimast kohta

Kõige hullem, et murdmaasuusatajad lepivad protokollis juba viimaste kohtadega. Davosis olid Heidi Raju 10 km klassikasõidus ja Siim Sellis sprindis päris viimased. See on liiga raju!

Tagasi laskesuusatajate juurde. Hochfilzenis kaotas nii naiste kui ka meeste teatevõistkond parimale ringiga. Kommentaarid on siinkohal liigsed.

"Kindlasti tahame pöidlahoidjatele pakkuda paremaid elamusi, aga kahjuks oleme hätta jäänud," lausus Prants. "Samas ei ole kõik nii masendav, nagu tulemused näitavad. Sõidus jääme tippudele alla päris palju, kuid lasketiirus on olnud ka häid hetki. Õnneks hakkavad sõiduajad natuke paremaks minema, seda näiteks Johanna Talihärmil. Darja Jurlova alustas ettevalmistust hiljem ja ta liigub treeningurežiimis. Grete Gaim läks Östersundis starti pärast kerget külmetust."

Juba käimasoleva nädala lõpus on talisportlastel uued etteasted: murdmaasuusatajad ja suusasprinterid stardivad Davosis, laskesuusatajad Pokljukas ja kahevõistlejad Ramsaus. Nüüd saab minna ainult paremaks!