Juhtkiri | Mis saab rublast, Venemaast ja meist? (16)

Põhjusi pole vaja kaugelt otsida: lääneriikide kehtestatud sanktsioonid, nafta odavnemine ja Venemaa nõrk majandus, mis iseseisvalt toime ei tule. Kui pole piisavalt naftadollareid, ei saa Venemaa sisse osta elementaarseidki tooteid, kuid tehnoloogia osas ollakse läänest täielikus sõltuvuses. Veidi veel, ja Venemaal ei lenda lennukid ja ka naftapuurtornid jäävad seisma. Ent nagu ütleb Mihhail Hodorkovski – lääs ei ole veel ära kasutanud isegi mitte 2% oma võimalustest. 

Mis aitaks? Rahvusvaheline üldsus ei kehtestanud sanktsioone ju niisama. Küllap piisaks olukorra parandamiseks Putini kursimuutusest: sekkumise lõpetamisest Ukrainas ja Krimmi nn referendumi õigustühisuse tunnistamisest. Kas rahvahulkade "piiritut armastust" nautiv suur juht aga lubab endale vea tunnistamist? 

Ent on ka võimalik, et Kreml asub majandust päästma keelan-käsen meetmetega. Iseasi, mis sellest välja tuleb. Kui lihtrahvas võib hurraapatriotismi lainel veel pikemat aega püksirihma pingutada, siis oligarhidel, kelle arvamus Kremlis maksab, võib kannatus peagi katkeda. 

Viimasel suurel, 1998. aasta Vene kriisil olid tõsised tagajärjed ka Eestile. Kas seekord läheb paremini? Võimalik. Näiteks põllumehed said suurema ehmatuse osaliseks juba kevadel, kui Venemaa ise lääne toiduainetele piiranguid asus kehtestama. Võiks ju loota, et ettevõtjad, kes Venemaaga äri ajavad, ei hoia praegu enam kõiki mune ühes korvis. Ent üks tõsine majanduskriis võib kaasa tuua ka ettenägematuid, rahvusvahelises mõõtmes katastroofe. Jääb vaid loota, et võidab terve mõistus.