VABALANGUSES: Vene rubla kurss. Foto: Reuters / Scanpix
Maailm
17. detsember 2014, 07:00

Tõsine paanika Venemaal: rubla kurss on vabalanguses (35)

Vene rubla kurss langes eile järsult. Kui aasta algul tuli venelastel ühe euro eest välja käia 45 rubla, siis eile juba 100 rubla. Üks dollar maksis eile 80 rubla.

Vene keskpank on püüdnud rubla kurssi hoida laenuprotsentide tõstmise ja valuuta müügiga. Pärast seda, kui rubla kaotas esmaspäeval üle 10%, astus keskpank teisipäeva öösel meeleheitliku sammu ja tõstis baasintressimäära 10,5%lt 17%le.

See on suurim ühekordne intressimäära tõstmine pärast 1998. aasta rublakriisi. Paraku aitas see samm olukorda stabiliseerida vaid mõneks tunniks.

Rubla kursi langus jätkus endisest veelgi suurema hooga. Eelmine baasintressimäära tõus 9,5%lt 10,5%le toimus läinud nädala neljapäeval.

Vene võimud: süüdi on lääs

Pikemas perspektiivis mõjub kõrge baasintressimäär halvavalt Venemaa majandusele, sest laenude kallinemine takistab investeerimist. Praeguste prognooside järgi võib Venemaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) järgmisel aastal langeda kuni 5%. Seetõttu on paljud ettevõtjad arvamusel, et rubla päästmine majandusarengu arvel ei ole mõistlik.

Venemaa arengutel silma peal hoidev pank Credit Suisse on seisukohal, et Venemaa võimudel pole praeguses kriisis selget tegevusplaani. Seetõttu on pankrotilaine Venemaal vältimatu.

Vene võimud süüdistavad rubla kiires odavnemises lääneriike, kuid

ennekõike tuleks president Vladimir Putinil endal peeglisse vaadata, sest lääneriigid kehtestasid sanktsioonid vastusammuna Krimmi annekteerimisele ja Venemaa sõjalisele sekkumisele Ida-Ukrainas.

Rubla nõrgenemist soodustab ka pidev nafta odavnemine. Põhjamerest ammutatava Brenti toornafta hind oli veel reedel 63 dollarit barreli (159 liitri) eest.

Eile langes see juba alla 60 dollari ehk viimase viie ja poole aasta odavaimale tasemele. Veelgi odavam on USA lõunaosast pärit WTI toornafta – selle hind kukkus eile alla 55 dollari barreli eest.

Kõige raskemalt puudutab nafta hinnalangus Iraani, Iraaki ja Venemaad, kus riigieelarves moodustavad märkimisväärse osa just naftamüügist saadud tulud. Mis tuludest saab aga praeguse hinna juures rääkida, kui riigieelarve kokkupanekul arvestati Moskvas vähemalt 100dollarilise barrelihinnaga.

Tõsi, kui arvestada rubla kursi järsku langust dollarisse, siis saab praegu ühe barreli nafta müügist isegi rohkem rublasid kui aasta algul ning riik saab praegu veel palgad ja pensionid välja maksta.

Vene ärileht Nezavissimaja Gazeta kirjutas eile, et 100 rubla dollari eest ei ole enam fantastika, vaid tõenäoliselt karm reaalsus. Vene pangad tellivad igatahes juba neljakohaliste tabloode asemele viiekohalisi, mis võimaldaks niisuguse hinna näitamist.

Rubla odavnemisega kallinevad importkaubad ning koos sellega kiireneb inflatsioon. Vene keskpanga prognoosi järgi on inflatsioon tuleva aasta esimeses kvartalis koguni üle 10%.

Reaalpalk väheneb

Majanduslangus ja inflatsioon vähendavad reaalpalka. Moskvas vähenes netopalk tänavu esimese üheksa kuu jooksul 5,3%, võrreldes eelmise aasta esimese üheksa kuuga. Oktoobris oli langus veelgi suurem – 9,1%.

Midagi sellist ei ole Venemaal Putini 15 aastat kestva valitsemise ajal varem juhtunud. Vene rahvas on küll harjunud kannatama, kuid halvima stsenaariumi korral ei ole välistatud rahva tänavatele tulek. Niisugust arengut soovib Putin aga iga hinna eest vältida.

Eriti valusalt lööb rubla kursi järsk odavnemine eurosse ja dollarisse keskklassi kuuluvaid venemaalasi, kes on viimastel aastatel harjunud puhkama välismaal ja ostma läänest pärit kaupu.

Odav ja nõrk rubla hoiab venemaalased kodus ning mõjub laastavalt turismiettevõtetele. Olgu lisatud, et pangad müüvad venemaalastele eurosid ja dollareid ametlikust kursist kallimalt. Mõnel pool küsiti eile näiteks ühe euro eest juba ka üle saja rubla.

Turismiettevõtted on suures hädas

"Kõik on kokku varisenud," ütles ajalehele The Wall Street Journal Vene turismitööstuse liidu pressiesindaja Irina Tjurina.

Naise sõnul on piletite broneerimine välisreisideks vähenenud üle kahe korra. Turismiettevõtted tühistavad seetõttu plaanitud tšarterreise või müüvad neid kahjumiga, et saada vähemalt osa juba kulutatud rahast tagasi.

"Mind haarab pärast rublakursi vaatamist hirm," ütles turismiagentuuri omanik Tatjana Samoilova. Ta lisas, et isegi niisugused alalised kliendid, nagu Magadani kullatootmiskompaniid, kes varem premeerisid töötajaid traditsiooniliselt välisreisidega, on sellest loobunud.

Aleksei Kortškov, kes korraldab venemaalastele New Yorgi tuure, on otsustanud oma äri lõpetada, sest ta ei suutnud detsembriks leida ainsatki klienti.

Mullu oli samaks ajaks kõik kohad välja müüdud kuni jaanuari lõpuni.