RAHUL: Karjääri ­parimat hooaega tegev Timo Eichfuss on ennast Tartus ajapikku sisse seadnud ja tunneb ennast ülikooli­linnas mugavalt. Foto: Mari Luud
Korvpall
18. detsember 2014, 07:00

Taas pildile tõusnud Timo Eichfuss: rassin jõusaalis ja mõistan korvpalli paremini (14)

Vähesed uskusid sügisel, et teist aastat järjest korvpalli Eurochallenge’i sarja alagrupis esikoha saanud Tartu Ülikool/Rocki põhitegijaks kujuneb ääremängija Timo Eichfuss. Mees, kes tuli viis aastat tagasi pauguga Eesti korvpallikaardile, kuid vajus seejärel pingile ja ehk isegi unustusehõlma.

Nüüd oli 26aastane ja 200 cm pikkune Eichfuss kuues euromängus Janar Taltsi järel Rocki paremuselt teine punktitooja (11,2) ja lauavõitleja (6,5). Veelgi olulisem, et kahes kohtumises, kus Rock vajas hädasti võitu – võõrsil Ungari klubi Körmendi ja kodus Rumeenia meeskonna Targu Jiu Energia vastu – oli just Eichfuss platsi parim mängija.

Korvi all selg ees tagurdamist ja siis vasaku käega palli korvi upitamist oli ta alati osanud, kuid nüüd lisandusid sellele mõni tabav kaugvise, ennastsalgav lauavõitlus ja lahtiste pallide noolimine. "Ega päriselt ei oodanud, et asjad nii välja kukuvad. Suvel olin koondises hädas reievigastusega, lootsin selle korda saada. Nüüd kukkus Joosep Toome põlvehädaga eest ära ja selle tõttu mu mänguminutid kasvasid. Ütleme nii, et võtsin sellest maksimumi," meenutab 2008. aastast Rockis palliv Eichfuss asjade käiku.

Õppis korvpalli mõistma

Vigastustega on pallureid varemgi eest ära läinud, aga tihti­peale ei suudeta võimalusi ära kasutada. Miks kaasnes minutite suurenemisega seekord ka tootlikkus, Eichfuss täpselt selgitada ei oskagi. Küll tunnistab ta, et on sportlasena küpsemaks muutunud ja aru saanud, mida edu saavutamiseks tegema peab.

"Olen rohkem jõusaalis passinud. Minu mäng on rajatud jõu peale ja tehnilisi oskusi nii palju ei ole. Muutus tuli juunist, pärast hooaega puhkasin paar nädalat ja siis paralleelselt koondisega tõstsin kangi edasi. See on asi, mida mulle tõesti meeldib teha," kirjeldab ta.

Eichfussi sõnul on ta üks nendest, kes on hea meelega nõus teisi kuulama ja pikapeale tõuseb näpunäidetest suur kasu. "Kui vaatame mänguks valmistumisel videot, siis suudan rohkem ise ka mõelda, mida vastased täpselt teevad. Noorena püüdsin küll aru saada, mida treener rääkis, aga tihtipeale ei mõistnud. Pealegi on hea, et meil on Rockis kogenud tüüpe. Kui midagi valesti teen, siis kohe kisatakse selja tagant," naerab ta.

Rocki peatreeneri Gert Kullamäe hinnangul on Eichfussil kogu aeg midagi peidus olnud. "Õigupoolest ootasin tema avanemist juba mitu aastat, aga tihtipeale tulid vigastused vahele. Ei ütleks, et ta oleks oma suhtumist tohutult muutnud, aga ilmselgelt on ta saanud vanemaks ja mõistnud, et korvpall on tema töö," arutleb juhendaja.

Valusate põlvede kiuste tähtede poole

Vahest kõige huvitavam on Eichfussi esituste juures asjaolu, et vigastusetont kimbutab teda siiamaani. "Ligi kolm kuud on põlvedega häda olnud. Arstid väitsid, et on tekkinud ülekoormus. Aga mis seal ikka, valuvaigistid sisse ja teip peale. Sel juhul eriti valu ei tunnegi. Mingil määral on liikumine küll piiratud, aga kui teip maha võtta, siis tõmbab põlved nii nõrgaks, et sisuliselt võimatu on joosta. Ravi käib ja jõulude paiku saan väikese puhkuse ka, seega loodan, et asi läheb paremaks," selgitab Eichfuss, kes plaanib minna Muhus elavate vanavanemate juurde.

Rääkides võimalikust rollist 2015. aasta EM-koondises jääb Eichfuss tagasihoidlikuks ja annab mõista, et peamine on klubihooaeg tervelt lõpetada. Koondise peatreener Tiit Sokk on "Muhu raketi" hüüdnime kandvat äärt tihtilugu kiitnud ja sõnas pärast EMi alagruppide loosimist, et pärast viimase aja esitusi oleks Eichfuss talle kindlasti vajalik lisakäik.

"Oleme minu arengust suvel Tiiduga veidi rääkinud. Et ta on pigem lühikese jutu mees, siis tühja loba ta ei aja. Kui ta mind niimoodi kiidab, siis annab see loomulikult enesekindlust juurde. Aga koondise peale ei mõtle praegu üldse. Kui mind suvel kandidaatide hulka võetakse, siis on õige aeg sellele mõelda," on Eichfuss kindel.