Spordiaasta 2014: kes on juhmard, õnneseen, šokeerija? (9)

Aasta tivolituur: Pehrsson pealikuna

Magnus Pehrssoni esimene aasta Eesti jalgpallikoondise peatreenerina kulges kui kõige põnevamatel Ameerika mägedel. Kahju ainult, et väga lõbus polnud! Pärast debüütmängu võitu Gibraltaril ei tulnud edu neljas kohtumises järjest. Kui aga sinisärgid kodusel Lilleküla staadionil EM-valikmängus Sloveenia alistasid, olid suud meeldivalt muigel – see Svensson polegi nii kehva! Kahjuks langeti kiiresti madalamale: Leedule ja Inglismaale kaotati napilt ja siis ei hakanud hammas ka väeti San Marino peale. Loodetavasti läheb teine aasta paremini, sest muidu jääb Pehrsson meile meelde kui mees, kelle juhtimisel ei saadud jagu maailma halvimast meeskonnast.

Aasta vargapüüdja: keskmaajooksja Keio Kits

Keskmaajooksja Keio Kits tabas Portugali pealinna lennujaamas varga, kes oli pihta pannud maratoonar Lily Luige koti. "Hakkasin oma ülekaalulisest kohvrist tõstma asju Keio kohvrisse. Panin seljakoti enda kõrvale maha," kirjutas Lily Luik blogis. Ta lisas: "Hetke pärast avastasin, et seljakott on kadunud. Keio hakkas seepeale joostes mööda lennujaama minu kotti otsima, ise endamisi mõeldes: "Oh, jalad on täna päris head!" Kotivaras oli tegemas minu seljakotile lisapagasina check in’i, kui Keio ta leidis."

Aasta lepingujant: Kriisa mängib Rockis lepinguta

40aastane tagamees Valmo Kriisa on Tartu Ülikool/Rocki korvpallimeeskonnas oluline tugitala, kelle rolli on võimatu ülehinnata. Kui Rock alistas Eurochallenge’is Bulgaaria tippklubi Sofia Lukoili, selgus hämmastav tõsiasi: vanameister pole hooaja algusest saadik saanud mängimise eest sentigi! Vabal ajal peab ta taastumise asemel tööd rabama. Rocki peatreener Gert Kullamäe näeb Kriisal võistkonnas endiselt suurt rolli, ometi mängib ta lepinguta. Muide, nimetatud kohtumises Lukoiliga oli kogenud mängija kasutegur väga kõrge.

Aasta vennatapusõda: Pikkorid versus Pihod

Sotši olümpiamängudel osalenud Eesti koondis oli läbi aegade üks nõrgemaid, kuid isegi selle võistkonna koostamisel tekkis ehteestlaslik intriig.

Ligi kuu aega enne võistlust tekkis vennatapusõda, kus ühes kaevikus olid kahevõistlejad Kail ja Han Hendrik Piho ning nende treenerist vend Mats Piho, teises kaevikus kössitasid Eesti koondise peatreener Tambet Pikkor ja alarühma juht Roomet Pikkor.

Sündis otsus, mis Pihodele mitte kuidagi pähe ei mahtunud – olümpiarongilt jäi maha senine esinumber Kail Piho. Ja nii kõlaski meedias arvamus, et Pikkorid tegid Pihodele julmalt ära.

Aasta juhmard: Andrus Värnik

Odaviske eksmaailmameistril Andrus Värnikul hakkab seljataha jääma senise elu vaat et kõige hullem aasta. Tänavu mõisteti talle tingimisi vangistus naisterahvale tekitatud raskete kehavigastuste eest.

Värnik teadis, et nüüd tuleb piinliku täpsusega lähtuda ühiskonnas heaks kiidetud elunormidest, vastasel juhul peab määratud karistust kandma vanglas. Ometi ilmus ta kohtusse jokkispäi, mis näitas üleolevat suhtumist.

Endisel tippsportlasel vedas veel kord – teda ei saadetud hallide vanglamüüride vahele, vaid suunati hoopis viinaravile. Küllap oli see sõbralike inimeste viimane katse leida probleemide lahendamiseks pehme variant.

Kahju, et 37aastane mees ei suuda vastu võtta kõike head, mida päästeoperatsiooni käigus talle on pakutud. Paraku hakkavad Värnikule jõuliselt päästerõngast ulatada üritanud semudki tasapisi lootust kaotama. Nagu ütleb elukunstniku endine mänedžer Aivar Karotamm: loodame parimat, kuid peame valmis olema ka halvimaks!

Aasta õnneseen: Kiisat tabas pikselöök pähe

Treenerina töötav endine kuulitõukaja Ants Kiisa teatas juunis oma Facebooki leheküljel: "Kallid sõbrad, tahan teiega jagada huvitavat kogemust! Nimelt sain Kosel võistlustel olles välgult pähe väikese tabamuse."

1996. aastal Stockholmis sise-EMi üheksandaks tulnud Kiisa sõbrad reageerisid toimunule erinevalt. Mõni kohkus, mõni viskas nalja nagu päevakangelane ise.

"Ajasin Kose staadionil Harjumaa meistrivõistlustel oma endise õpilasega juttu, kui äike oli tulemas," meenutas Kiisa Õhtulehe palvel draamahõngulisi sündmusi. "Ühtäkki jõudis elektrilaeng mulle pähe – lõi välku ja järgmisel hetkel oligi tunne, et keegi justkui tõmmanuks sooja mütsi pähe."

Kiisa sõnul ei olnud kogemus halb. Samas võib öelda, et ta on õnnesärgis sündinud – seda juunipäeva võib nimetada 45aastase mehe teiseks sünnipäevaks.

Aasta tühikargamine: Bernatski väidete uurimine

Kui väidetav dopingudoktor Vitali Bernatski hakkas eelmisel sügisel oma "kangelastegudest" pajatama, leidsid tõeusku spordisõbrad, et hämar lugu tuleb kindlasti lõpuni uurida, olgu kokkuvõte nii hull kui tahes.

Pärast ägedaid vaidlusi moodustatigi niinimetatud Bernatski komisjon, kes asus hoogsalt tegutsema. Kahjuks osutus kogu ettevõtmine tühikargamiseks, sest endise arsti karmidele väidetele ei õnnestunud kinnitust saada.

Kahjuks soosib Eesti seadusandlus valguskartvaid teemasid ega lase neid põhjalikult uurida. Riigi tasandil astuti siiski selles valdkonnas samm edasi ja tulevikus tähendab dopingustoorisse sattumine kriminaalmenetlust ja halvimal juhul ka türmiminekut.

Aasta viitsütikuga pomm: Šmigun-Vähi dopingujuhtum

Kahekordne murdmaasuusatamise olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi on olnud üks Eesti armastatumaid sportlasi. Loodetavasti see nii jääbki, kui just ei plahvata pomm, mille viitsütik hakkas kurjakuulutavalt visisema tänavu veebruaris.

"Kaheksa aastat tagasi, 2006. aasta Torino olümpia käigus, ajavahemikul 12.–16. veebruar võetud dopinguproovide uuel kontrollimisel ei ole A-proovist leitud keelatud aineid, kuid väidetavalt leidub selles molekule, mille kaudu on tuletatud kahtlustus keelatud aine kasutamisest," teatas Šmigun-Vähi vahetult enne Sotši olümpiamänge meediale.

Kas hull pauk kärgatab, peaks selguma juba lähiajal. Sest lõpmatult ei jää jahvatama ükski bürokraatiaveski.

Aasta kummalisim läbilööja: zombisilmne Grete Gaim

Kui paarkümmend aastat tagasi võis olümpial pildile pääseda vaid heade tulemustega või äärmisel juhul positiivse dopinguprooviga, siis nüüd on väärtushinnangud muutunud.

Hea näide on laskesuusataja Grete Gaimi juhtum Sotši olümpiamängudel. Ehkki puhtsportlikult ei õnnestunud piigal aasta tähtsaimal võistlusel midagi märkimisväärset korda saata, jõudis ta maailma meediasse omapäraste zombi-läätsedega.

Hundisilmaks ristitud noorte maailmameistril oli tähelepanust ka pisut kasu. Kui Gaim läks suvel Norrasse harjutama, siis teda juba teati ja vastuvõtt oli arvatust pisut muhedam.

Aasta lubadus: Rehemaa MMil kuue hulka

Eesti suusakoondise liider Aivar Rehemaa on tore inimene, kelle tegemised pole spordihuvilisi kunagi päris külmaks jätnud. Tavaliselt räägib 32aastane suusataja oma eesmärkidest siiralt, mis ei pruugi iga kord talle kasuks tulla.

Nii juhtus ka tänavuse hooaja eel pressikonverentsil, kui Rehemaa kiikas lootusrikkalt tuleva aasta veebruaris Falunis algavate maailmameistrivõistluste poole. Tunamullu samal jõuproovil seitsmendaks tulnud otepäälane hõikas välja eesmärgi – MMil kuue hulka! –, mis pani ta kümmekond minutit hiljem tõdema, et võib–olla olnuks õigem hoida suu kinni.

Kaks kuud enne maailmameistrivõistlusi on terviseprobleemidest kosuv Rehemaa pehmelt öeldes keskpärases seisus. MMiks jõuab ta vormi parandada, ent esikuuikusse jõudmine tundub siiski ebareaalne siht.

Aasta mõnumehed: Läti korvpallurid Eestis

Eesti korvpalli meistriliigas Rapla meeskonnas mänginud lätlane Kristers Zeidaks ja Rakvere Tarvas leiba teeninud tema kaasmaalane Roberts Stumbris andsid positiivse dopinguproovi.

Zeidaks oli koduklubile tunnistanud kanepi tarvitamist, kuid dopingukütid leidsid tema proovist hoopis anaboolse steroidi dehüdrokloormetüültestosterooni ja selle metaboliidid, samuti hormooni- ja metaboolse modulaatori androstatrienedioni. Kanepi tarvitamise jälgi tuvastati hoopis Stumbrise uriinist.

Kui Stumbrist võib nimetada puhtaks mõnumeheks, siis Zeidaksile lisandub keemiku tiitel. Mõnulejate punti sobib ka Tartu Ülikool/Rockis mänginud leedulane Vilmantas Dilys, kes patustas alkoholiga.

Aasta usalduspreemia: Glebovast sai direktor

Mullu juunis astus iluuisutaja Jelena Glebova Keskerakonda, sügisel kandideeris ta edukalt kohalikel valimistel ja pääses Tallinna volikokku.

Glebova istus mitmel avalikul üritusel Tallinna linnapea ja uisuliidu presidendi Edgar Savisaare kõrval. Kui Sotši olümpial kõrbenud Glebova tippspordist loobus, kinnitas Tallinna linnavalitsus ta igasuguse konkursita Tondiraba spordikeskuse direktori ameti­kohale.

Savisaare ja Glebova usaldusväärne koostöö jätkub. Äsja nägi avalikkus 35 000 eurot maksma läinud videot, kus linnapea on liibuvas kostüümis superuisutaja rollis. Hiilgava soorituse eest jagab talle kiidusõnu Glebova.

Aasta šokeerivaim otsus: Nurmsalu lõpetas sporditee

Pahatihti võib kuluaarivestlustes kuulda tõdemusi, et üks või teine niinimetatud Eesti tippsportlane võiks juba karjäärile punkti panna ja siirduda tootvale tööle, sest mingit arengulootust enam pole.

Kuid vägisi ei ole võimalik kedagi spordirajalt minema kupatada, niisuguse otsuse saab langetada vaid konkreetne inimene ise. Kiibitsejatele jääb üksnes võimalus kitsamas ringis targutada.

Tänavu kuulub aga šokeerija tiitel suusahüppajale Kaarel Nurmsalule, kes lõpetas karjääri pärast oma edukaimat hooaega, kui ta oli saanud MK-etapil kuuenda koha. Just siis tundus paljudele, et 23aastase sportlase parimad päevad on alles ees. Pealegi oli Nurmsalu kevadel rääkinud soovist pürgida tiitlivõistlustel pjedestaalile.