Merili Luuk | Mis surmad? Kõik on ju väga galantne! (2)

The Guardianis avaldatud raport väitis, et ainuüksi Nepalist pärit immigrante on sel aastal surnud Kataris 157. Kafala-süsteemi (olemuselt orjatööjõu sponsorlusprogramm, kus Nepalist, Indiast, Sri Lankalt ja Bangladeshist pärit immigrandid saavad Kataris tööd, kuid nende tööandjad tohivad töötajate viisad omatahtsi tühistada) saab näha ka Eesti jalgpallikoondist majutavas Hiltoni hotellis.

Indiast pärit koristaja sõnul on tema töötingimused aga head - palgasummat ta küll ei avalikusta, kuid perele saab ta piisavalt raha saata. Hiltonist üle tee on aga näide, millised töötingimused korralikud pole ehk korraga ripuvad vastashotelli küljes kümme ämbliknaist. Just nimelt naist, kes pesid hoolega aknaid ning ripnesid köitel kui osavaimad tsirkuseakrobaadid.

Paljudele koondislastele on Kataris viibimine esmakordne ning pilvelõhkujate rohkus pani neidki ahhetama. Koondise mänedžeri Raili Ellermaa sõnul on hooneid aastatega küllalt palju juurde tulnud ning küllap ehitatakse neid MMi saabudes veelgi. 

Siin tekibki aga murekoht - jalgpallureid koheldakse maailma rikkaimas riigis kui staare ning vaevalt see seitsme aastaga muutub. Samal ajal üritab Katar saada ka teiste suurürituste korraldusõigusi (kergejõustiku MM 2019. aastal, korvpalli MM 2019) ning nii on see ehitamise jant kui surnud ring. Vaevalt, et keegi hakkab niivõrd rikkale riigile midagi ette heitma, sest külalistele tehakse kõik ette taha ära, kuid kulisside taha jäävale inimõigusterikkumisele tähelepanu ei pöörata. Või just pööratakse, kuid välja ei tehta - rahal on ju võim.