REPORTAAŽ | Kus oled, tulesäde? (3)

Peamiselt B-koondise meestega väljakule sammunud Eestist õhkus alul enesekindlust. 22kraadine suvesoojus 12 000 pealtvaatajat mahutaval Abdullah Bin Khalifa staadionil ning sõbralikud Katari fännid tekitasid õhkkonna, kus saada hea mängukogemus. 

Kui Persson tõdes, et kaitsest on vaja endast kõik anda ning kiirelt rünnakul end ümber häälestada, siis katarlaste oskusliku mängu vastu olid eestlased esimesel poolajal jõuetud. Alguses ei suutnud üksteist mõista debütant Lepistu ning koondise üks kogenumaid, kapten Alo Bärengrub, kelle jalge vahelt libistas end läbi kohaliku liiga imelaps Mohammed Muntari ning Katar oli juhtima viidud.

Katarlased jätkasid rünnakuid ning mängisid sajakonna valge hõlstiga fänni laulu ajal üha isukamalt ning said kiirelt ka teise värava, kui Markus Jürgensoni mängis äärel meisterlikult üle Abdulkarim Hassam. Tõsine šokk kajastus eestlaste nägudel aga 36. minutil, kui kiiret mõtlemist näitas Isamil Mohammed. Mees, kelle liikumine näis kui Konstantin Vassiljevil tõstis palli 18 meetrilt lihtsalt kõrge kaarega ristnurka, mis kolmandat korda koondise väravat kaitsnud Marko Meeritsale püüdmatu oli.

Tõsi, vahel Katar siiski komistas ning Eesti suutis palli kasti mängida, kuid olukordade lõpetamisel jäi puudu nii Ingemar Teeveril, Sergei Mošnikovil kui Igor Subbotinil. Meestel, kes Eesti liigas põhimehed, jäi selgelt puudu kindlusest.

Huvitav, kas Katari meeskond pani mängu kellaaja täpselt palveajale, kuid ka enne teist poolaega põlvitas trobikond pallureid vestibüülis ning palus Allahi poole. Eestlastele tehti samal ajal aga nähtavasti peapesu, sest nüüd väljakule jooksnud meeskond oli lisaks vahetustele – Teeveri, Lepistu ja Mošnikovi asemele tulid platsile Anier, Raudsepp ja Kams – ning selles meeskonnas oli juba Perssoni loodetud põlemist küll.  

Alustuseks üritas Zenjov efektset käärlööki, kuid mänguvahend jõudis hoopis värava ees olevale Antonovile, kes kihutas palli üle põiklati. Ka kõige lootusetumast olukorrast üritati palli näpsata ning kaunis oli vaadata just kolmandat korda koondist esindanud Hannes Anieri sooritusi. Mees, kes pole pikalt koduklubide eest platsile saanudki, mängis üle Katari liiga mehed, kuid paraku jäi löögitäpsusest vajaka.

Eesti meeskonnal oli kasutada veel viimane relv: Hispaaniasse siirduv noort talent Frank Liivak, keda Persson millegipärast kiivalt kui 75. minutini pingil hoidis. 18aastane mängumees pandi aga talle harjumatult keskele ning midagi ohtlikku ei suutnud ka tema korraldada. 

Katari fännide linnusiristamist meenutava laulu saatel lahkuti riietusruumidesse, kuid Magnus Perssonil on, mille üle pikal kojulennul mõelda: kellele anda ka järgmisel aastal võimalus?