Pehrsson unistab endiselt EM-kohast (3)

Kataris aasta viimase kohtumise pidanud koondise peatreener Pehrsson istub paar tundi pärast kohtumist mõtlikult Doha lennujaamas. Ta analüüsib kohtumise väravaid ning tunnistab, et Eestile polnud 2022. aasta MMi korraldajamaale vastast.

Klubiprobleemid ei heiduta

"Võta, kust otsast tahad, meie vorm oli halvem. Meie tulime siia pärast üht-kaht nädalat hooaja ettevalmistusest, mil otsuste tegemise ja tegutsemise kiirus pole veel sellisel tasemel. Mängisime tippvormis olevate tehniliste mängijate vastu, kellel hooaeg käib. Kindlasti oli siia mängimine tulemine hea mõte, kuid minu arvates võiks seda edaspidi teha jaanuarikuus," selgitab ta.

Praegu peab rahvuskoondise peatreener silmitsi seisma olukorraga, kus paljud juhendajad peidaksid pea liiva alla: koondislastel pole klubisid. Lepinguta on Sergei Pareiko, Enar Jääger, Sergei Zenjov, Sergei Mošnikov, Saksamaal saavad AUE meeskonnas kahtlaselt vähe mänguaega vennad Anierid.

"Olen sellega juba harjunud. Kui meil oleksid mängijad klubide poolt usaldatud ning nad saaksid mänguaega, oleksid ka koondiseesitused kindlasti paremad. Rahvusmeeskonna peatreeneri ülesanne ei ole pallureid vormi viia, vaid neile taktikat ja värskust õpetada. Olen üritanud suhelda nii klubide kui mängijate endaga, toetanud neid igal võimalusel, kuid see on endiselt meie suurim väljakutse," räägib ta.

Positiivse poolena võib aga tuua Pehrssoni usu Eesti liiga mängijatesse. Just tema tõi maailma jaoks pildile Flora keskkaitsja Karol Metsa, Levadia poolkaitsja Ilja Antonovi ning Nõmme Kalju äärekaitsja Ken Kallaste. Mets sõlmis hiljuti esimese välislepingu, siirdudes detsembri alguses Norrasse, Viking JKsse.

"Eesti liigas on palju häid mängijaid. Kindlasti oleks välismaale minekuks valmis ka Ilja Antonov. Ta on olnud Levadias hea, kuid on rahvusmeeskonnas tõestanud, et suudab mängida kõrgtasemel. Teine mees on Igor Subbotin – ta on kuue kuu jooksul teinud noormängijatest suurima arengu ning just kohtumises Katari vastu tahtsin teda katsetada nii äärel kui hiljem keskel. Seepärast tõin ka Frank Liivaku nii hilja (75. minutil – toim.) sisse. Subbotin teab, kuidas väravaid lüüa, tal on väga hea kiirus ning kokku parimad omadused, mida välisklubid hindavad. Loomulikult tõstab tema väärtust ka väravate rohkus (Levadia ründaja lõi läinud hooajal 32 tabamust – toim)," iseloomustab ta.

Parimaks peab kohtumist Norraga

Kataris proovis peatreener samuti erinevaid mehi ning kolm noort – Andreas Raudsepp, Brent Lepistu, Vladimir Avilov – tegid debüüdi. Kuigi võõrsil oli kokkumänguks aega vaid paar päeva, on Pehrssoni arvates sellest kasu.

"Paljud mängijad vajavad ausat võimalust, et nendega tööd tehtaks. Väga hea, et saame lisamänge, kuid kui järgmisel aastal saaksime rohkem ning pikemaid treeningsessioone, oleksime paremad. Kui meil on 14 mängust pooled kaotused, jääb meile külge halb plekk. Mina otsuste, millal me kellegagi mängime, tegemisel ei osale, kuid ootan, et meile antaks rohkem aega mängijatega olla," tahaks ta sisse viia muudatusi. Kindlasti jätkab rootslane ka järgmisel aastal mängijate külastamist ning skautimist.

Pehrssoni käe all on Eesti koondis jätkanud turnimist Ameerika mägedel – EM-valiktsüklit alustati 1:0 võiduga Sloveenia üle, pärast seda järgnesid 0:1 kaotused Leedule ja Inglismaale ning tagatipuks mängiti väravateta viiki maailma ühe nõrgema meeskonna San Marinoga.

"Loomulikult oli 1:0 võit Sloveenia üle väga tähtis, läksime mängule ju ilma Vassiljevita. Ning aasta klassika: taas polnud paljud klubis mänguaega saanud. Aga antud tingimustes andsime parima etenduse," meenutab Pehrsson. "Meie parim esitus üldse oli aga esimene poolaeg 1:0 võidumängus Norra vastu. Kahju, et see oli vaid sõprusmäng," tõdeb ta.

2016. aasta EMile pääsu unistus pole aga Pehrssoni jaoks tänini kustunud. "Ma mõtlen sellele iga päev. Muidugi, viik San Marinoga pani meid raskesse olukorda, kuid juba algusest peale olen arvanud, et järgmise aasta september on otsustav kuu. Peame Leedut ja Sloveeniat võitma ning siis vaatame, mis seis on," muigab ta.

Katar mängis Eesti klassiga üle

Eesti meeste jalgpallikoondis lõpetas aasta kaotusega, kui jäi laupäeval Dohas Abdullah bin Khalifa staadionil alla Katari meeskonnale 0:3.

Avapoolajal isutult mänginud eestlased lasid vastastel väravad lüüa kontrarünnakutest ning enda võimalusi lõpuni ei viidud.

Pehrsson tõdes, et nahutas riietusruumis mängijaid ning teine poolaeg erines tunduvalt. "Küsisin vaheajal, et kui ma annaks teile kohe siin palju raha, kas te jookseksite kiiremini ja töötaksite rohkem? Kui vastus on "Jah!", saate te endast rohkem anda ja palun tehke seda, isegi kui teie vastupidavus pole hetkel parim," rääkis ta.

Nõnda juhtuski – kuigi teist poolaega valitses kohtumist juba Eesti koondis (mitu head võimalust omas seejuures Sergei Zenjov) – jäid väravad siiski löömata ning kõrberiigis tuli leppida kaotusega.