Ole Einar BjØrndalen.Foto: AFP / Scanpix
Spordivaria
30. detsember 2014, 07:00

Maailma sport 2014: vanameistrid rokivad! (2)

Lõppeva spordiaasta paljusid suuri tegijaid ühendab "Tõde ja õigust" parafraseerides mõttetera: tee tööd ja näe vaeva, siis tulevad ka tiitlid. Olgu selleks Lewis Hamilton või Saksamaa jalgpallikoondis, kõik nad on pidanud läbima pika ja raske teekonna, et lõpuks ihaldatud autasudeni jõuda. Teine variant on olla Ole Einar Björndalen, kes aina võidab ja võidab…

Vanameistreid ja lihtsalt kogenud tegijaid (nagu Hamilton) võib ülistada taevani, aga teisalt ei kerkinud esile ühtegi päris uut nime, kellest maailm igal ajahetkel räägiks. Küllap tuleb oodata uute Usain Boltide ja Michael Phelpside nägemiseks 2016. aastani ja Rio de Janeiro suveolümpiani. Isegi pallimängudes jäi individuaalsete talentide osas status quo püsima – 23aastane Kolumbia äss James Rodriguez lõi küll näiteks jalgpalli MMil kõige rohkem väravaid, aga Lionel Messi või Cristiano Ronaldo kaliibriga tegelane ta veel pole.

Sotši olümpiamängud: kuningas Ole Einar I ja vene hokimasina kõrbemine

40aastane laskesuusalegend Ole Einar BjØrndalen tõusis Sotšis taliolümpiamängude ajaloo kõige edukaimaks sportlaseks. Et Musta Mere äärse sulava lume käes teenis ta kullad 10 km sprindis ja segateatesõidus, on tema saldoks kuue olümpiaga 8 kuldmedalt, 4 hõbedat ja 1 pronks. Just üks kõige kahvatumat karva autasu eristab teda kaasmaalasest murdmaasuusatajast BjØrn Dæhliest.

Venelaste pilgud olid pööratud siiski jäähokiareenile, kust omadelt oodati ainult kulda. Kohe algusest oli näha, et hoolimata superstaaride Aleksandr Ovetškini ja Jevgeni Malkini kaasalöömisest ollakse hambutud ning veerandfinaalis saabus tõehetk ehk 1:3 kaotus Soomele. Kulla sai üsna oodatult Kanada, kes alistas finaalis 3:0 Rootsi. Lohutusauhinna venelased siiski said – mais Valgevenes toimunud MMil võideti finaalis 5:2 Soomet.

Kuigi Sotši hokipõrumine jääb venelastele enim hinge, saadi medalitabelis nii kuldade kui kogu medalite arvult esikoht. Tipphetkedeks võib lugeda 17aastase Adelina Sotnikova esikohta iluuisutamise naiste üksiksõidus ja Aleksandr Legkovi triumfi murdmaasuusatamise 50 km vabatehnikadistantsil.

Et olümpiamängud toimusid Venemaal, käis spordiga pagasina kaasas ka poliitika. Kuigi mängude ajal suuri vahejuhtumeid ei esinenud, siis vaevalt oli olümpiatuli kustuda jõudnud, kui Vene-Ukraina konflikt lahvatas täiemõõduliseks sõjaks. Erilisi sanktsioone spordimaailma poolt ei järgnenud ja nii saavad venelased rahumeeli korraldada aina uusi ja uusi tiitlivõistlusi.

Jalgpall: Saksamaa koondise pikk kullaootus sai läbi

Saksamaa vutikoondise "kuldne põlvkond" ehk Philipp Lahm (pildil karikaga), Bastian Schweinsteiger, Lukas Podolski, Miroslav Klose ja Manuel Neuer tõusid Brasiilias võidetud MM-tiitliga ka päriselt kuldseks, sest koondiste tasemel oli neil alati mõni samm esikohast puudu jäänud.

Nüüd, kus enne suurvõistlust räägiti kõige enam korraldajamaa Brasiilia ülimatest ootustest ja Hispaania jalgpalli valitsemisajast, kogusid sakslased rahulikult hoogu, enne kui poolfinaalis pommitati peoperemeeste väravavõrk auklikuks. 7:1! Seitse-üks!! Kogu Brasiilia oli leinas, millesarnast ei suudaks Eesti spordisõbrad ettegi kujutada. Hispaania oli selleks ajaks juba ammu kohvrid pakkinud, sest välja langeti juba alagrupiturniiril.

Läbi aegade masinlikuks peetud Saksa jalgpall on viimasel aastakümnel näidanud oma lõbusamat palet ja paljud eelistasidki nende stiili Hispaania tiki-takale (mis sai MMil surmava hoobi!) ning Lionel Messi-Cristiano Ronaldo Argentiina-Portugali ühemeheetendustele.

Finaalis Argentiinaga nägime aga Saksamaad, kes polnud esiisade kombeid unustanud. Oma värav hoiti õnne abiga puhas ja lisaaja 113. minutil leidis noorema põlvkonna staar Andre Schürrle 22aastase Mario Götze, kes palli väravasse toimetas. Suur kergendus tervele Saksamaa jalgpalliüldsusele! Pärast lõpuvilet kibedaid pisaraid valanud Messi valiti küll MMi parimaks mängijaks, aga üldjoontes pole tal enam seda sära, mis 3-4 aastat tagasi.

Enne MMi said pidutseda Madridi Reali poolehoidjad, kelle lemmikud said kauaoodatud Meistrite liiga võidu. Valik kohalike liigade võitjaid: Inglismaa – Manchester City, Saksamaa – Müncheni Bayern, Hispaania – Madridi Atletico, Prantsusmaa – Pariisi Saint-Germain.

Kergejõustik: Lavillenie ületas Bubka legendaarse rekordi

Kuigi suveolümpiamängude ja MMi puudumise tõttu oli kergejõustikus nn vaheaasta, siis hoolimata sellest jagus sündmusi kuhjaga. Kõige krooniks sündisid neli maailmarekordit.

Otsa tegi lahti prantslasest teivashüppaja Renaud Lavillenie , kes püstitas 15. veebruaril Donetskis uue maailmarekordi 6.16. See on üks sentimeeter rohkem kui Sergei Bubka varasem tippmark, mida paljud pidasid pikka aega ületamatuks. Lavillenie tähetunni tegi erilisemaks asjaolu, et võistlus toimus Bubka kodulinnas ja legend oli ajaloolist hetke ise kaema tulnud.

Dennis Kipruto Kimetto (Keenia) uuendas meeste maratoni rekordit, joostes 28. septembril Berliinis välja aja 2:02.57, prantslane Yohann Diniz käis 15. augustil Zürichi EMil 50 km ajaga 3:32.33 ja poolatar Anita Wlodarczyk heitis 31. augustil Berrliinis vasarat 79.58.

Kümnevõistluse maailmarekordiomanik Ashton Eaton (USA) keskendus 2014. aastal hoopis meilegi südamelähedaseks saanud 400 m tõkkejooksule. 26aastane Eaton suutis isikliku rekordi viia 48,69 peale, aga jäi aasta kokkuvõttes ikkagi Rasmus Mägile (48,54) alla!

Schumacheri ja Pistoriuse omamoodi võitlused

Suurvõistluste kõrval erutas maailma spordi(kõmu)sõpru enim seitsmekordse vormel-1 maailmameistri Michael Schumacheri ja kuulsa invasportlase Oscar Pistoriuse käekäik. Schumacher langes pärast 2013. aasta viimastel päevadel Prantsusmaal toimunud suusaõnnetust koomasse, tuli sealt küll juunis välja, aga lebab endiselt haigevoodis ja tema normaalne elutegevus pole senini taastunud. Viimased kuulujutud räägivad, et Schumacher suudab nutta, kui kuuleb tuttavaid helisid, nagu abikaasa Corinna häält ja koera haukumist.

Proteesjalaga edukalt 2012. aasta Londoni olümpial 400 m jooksus osalenud Pistorius mõisteti aga kallima Reeva Steenkampi pärast kuus kuud kestnud kohtuprotsessi tapmises viieks aastaks vangi.

Korvpall: San Antonio vanakesed tõusid tuhast nagu fööniksid

Üks spordiaasta liigutavamaid hetki leidis aset 15. juunil USAs San Antonios, kus kohalik Spurs kindlustas võiduga Miami Heati järjekorras viienda NBA meistritiitli. Aasta varem oli Spurs samale klubile finaalseerias ülinapilt alla jäänud ja vähesed uskusid, et vananev koosseis suudab löögist taastuda.

Aga taastus ja kuidas veel! Spursi käilakuju Tim Duncan (38) teatas enne finaali algust, et seekord võetakse tiitel ära. Tulemusega 4:1 näidatigi Heatile ja LeBron Jamesile (kes liitus suvel taas oma vana tiimi Cleveland Cavaliersiga) koht kätte. Koos Duncani ja teiste vanameistrite Manu Ginobili (37) ning Tony Parkeriga (32) tõusis esile ka 23aastane ääremängija Kawhi Leonard, kes valiti finaalide kõige väärtuslikumaks mängijaks.

Korvpalliaasta suurim kaotaja oli aga Hispaania koondis, kes langes kodusel MMil välja juba veerandfinaalis, kuigi enne suurvõistlust pakuti neid noore USA ees suurimaks kullasoosikuks. Lõpuks ei tekkinud võitjas siiski mingit kahtlust ja finaalis purustati 129:92 Serbia. Mitmete Hispaania koondislaste koduklubi Madridi Real pidi Euroliiga finaalturniiril samuti esikohakarikast suu puhtaks pühkima, sest finaalis jäädi üllatuslikult alla Tel Avivi Maccabile.

Vormel 1: Hamilton lõpetas Vetteli valitsemisaja

Vormel 1 maailmameistriks tuli britt Lewis Hamilton (Mercedes) , kes pidas tiimikaaslase Nico Rosbergiga ägedat heitlust. Lapsepõlvesõbrad jõudsid isegi korralikult tülli minna, kui Rosberg sõitis Belgia GP-l Hamiltoni rehvi poolmeelega puruks. Lõpuks tõestas britt siiski ilmekalt, et omavahelises heitluses on ta selgelt kiirem sõitja. Hamiltonile oli see teiseks MM-tiitliks, aga uut triumfi pidi ta ootama kuus pikka aastat, mille jooksul elas ta üle lagunevat tehnikat, intriige ja keskpärasust.

Et Mercedes oli kiiruselt teistest selgelt üle, ei tekkinud neli aastat järjest Red Bulliga maailmameistriks tulnud sakslasel Sebastian Vettelil mingi võidulootust ja järgmisel hooajal sõidab ta juba Ferraris.

5. oktoobri Suzuka etapil toimunud õnnetuses sai üliraskeid vigastusi Marussia tiimi piloot Jules Bianchi, kes on siiamaani kriitlises seisundis ja paranemislootusi on vähe.

Tennis: Uue tiitliga Federer pakub endiselt kõneainet

Ei meeste ega naiste tennises polnud 2014. kindlat valitsejat, sest suure slämmi turniiridel mitmekordset võitjat ei olnudki. Šveitsi vanameister ja paljude silmis läbi aegade parim tennisist Roger Federer jäi üldse nullipoisiks, aga mõnes mõttes oli just tema aasta kõige mälestusväärsem.

Novembri lõpus tuli ta esimest korda kaasmaalastega Davis Cupi võitjaks ja see tõi 33aastasele veteranile isegi heldimuspisara silma. Loomulikult ei pidanud ta Šveitsi üksinda vedama, sest Austraalia lahtistel meistrivõistlustel esimese suure slämmi tiitli võitnud kaasmaalane Stanislas Wavrinka tõusis mitte ainult Federeri abiliseks, vaid võrdväärseks konkurendiks.