DAKARI KÕRBERALLI: juba Mart Meeru finišisse jõudmine oleks auväärt saavutus (2)

Tähtis pole võit, vaid osavõtt – keda meist poleks kunagi selle fraasiga lohutatud, kui mõni võistlus parajasti kõige paremini välja ei kukkunud. Aga võitmine ongi raske, niisama osalemine ju mitte. Kui keeruline saab olla Meeru poolt välja öeldud siht jõuda lõppkohale mõtlemata teist aastat järjest Dakari rallil finišisse?

"See on kõige raskem ülesanne, mida saab võistlusspordis endale seada. Dakar on kõige raskem, kõige pikem, kõige nõudlikum sündmus aastas," vastab 2003. aastal rallil võistelnud Mart Lajal.

Möödunud pühapäeval alustas Buenos Airesest seekordset võidusõitu 161 mootorratturit. Tänaseks on katsumuse katki jätnud neist üle 20 ning üks mees ei sõida enam kahjuks kunagi – poolakast Michal Hernikust sai ralli 36aastase ajaloo 28. hukkunud võistleja.

Väsimus paneb eksima

39aastase Herniku surnukeha leidsid võistluse korraldajad teisipäevase kolmanda kiiruskatse lõpu lähistelt. Tänavu Dakaril debüüdi teinud rattur oli ametlikult trassilt 300 meetrit kõrvale kaldunud ning näiliselt ei olnud ta suuremat avariid teinud. Surma täpsema põhjuse peab selgitama lahang.

Lajali sõnul on eksimused kõrbes kerged tulema. "Tekib monotoonsus, aga keskendumist ei tohi kaotada. Väsimusest kipub tähelepanu veidi hajuma ja tsiklil pole palju vaja – ei näe ühte kivi, mis teel on, see viskab su üle pea ja ongi kõik." Eriti ohtlikuks läheb Lajali sõnul ralli teisel nädalal, kui kurnatus tõeliselt kontidesse poeb.

"Millega seda võrrelda? Maratonijooksuga? Seal jooksed kahe-kolme tunniga distantsi ära. Kui hakkad Dakaril hommikul ülesõidule minema, pead selleks kell neli või viis ärkama ja sõidadki terve päeva maha. Õhtul sööd ja lähed magama, et järgmine hommik jälle täpselt samamoodi pihta hakata. Esimesel nädalal jaksavad kõik veel sõita, aga sealt edasi läheb kordades raskemaks," ütles Lajal, kelle ralli jäigi 2003. aastal katki teise nädala algul – kukkumises murdis ta jalaluu ning mõranes ka käsi.

Vaja sõita kindlas tempos

Lajal osales aga toona veel Aafrika pinnal toimunud Dakari rallil. Kui võistlus Lõuna-Ameerikasse ümber koliti, muutus võistlus vaat et riukalikumakski – üle 40 kraadipügala ulatuvad temperatuurid ei kadunud kuhugi, kuid trassile lisandus veel Andide mäeahelik, mida võistlejad ületavad tänavu neljal korral.

Pikkadel kiiruskatsetel langevad rivist kümned võistlejad ning finišisse jõuavad vaid ligikaudu pooled startinutest. Mullu olid nende seas nii Meeru kui Toomas Triisa. Lajal rõhutab, et sellega on juba tehtud Eesti spordiajalugu – kuigi kõik eelnimetatud Dakaril käinud eestlased on mõlgutanud mõtteid ka teist korda kõrberallil osaleda, on Meeru esimene, kes idee ka teostuseni viinud.

Pärast nelja kiiruskatset on eestlane hetkel hoidmas tsiklimeeste seas 76. positsiooni. Kui eeldada tüüpilist katkestajate arvu, võiks Meeru tuleva nädala pühapäeval Buenos Airesesse tagasi jõudes olla taas mullu välja sõidetud 40. koha kandis. Mitte et see tulemus suurt midagi maksaks – juba teist aastat järjest finišissegi jõudmine oleks tõeline mehetegu.

Dakari rallil hukkunud osalejaid:

1: 1979, 1982, 1983, 1992, 1994, 1996, 2002, 2003, 2006, 2009, 2012, 2013, 2014, 2015*

2: 1986, 2005, 2007

3: 1988

5: 1991

Võistluste käigus on surma saanud ka vähemalt 41 pealtvaatajat, korraldajat või ajakirjanikku.

* Võistlus käib.

Allikas: Wikipedia