Martin Vungi viisid eksootilisesse Indoneesiasse 90 000 pealtvaatajat, hea palk ja pääsemine rutiinist (10)

Flora süsteemis tippjalgpalluriks kasvanud Vunk siirdus välismaale 2010. aasta hakul, kui liitus Rootsi esiliigaklubiga Syrianska, mille järel mängis ka Küprosel ja Kreekas 2013 hakul naasis Vunk kodumaale ja liitus Sillamäe Kaleviga. Möödunud aastal mängis ta Nõmme Kaljus.

Eesti jalgpalluri jaoks igati loogiline teenistusleht täienes novembri lõpus aga hoopis jahmatavama sissekandega – Vunk sõlmis aastase lepingu Indoneesia kõrgliigaklubi Jakarta Persija, kes tulnud riigi meistriks korra (2001) ja jagas mullu 9.-10. kohta.

"Ei vaidle vastu, et säärane käik tundub ilmselt Eesti inimese jaoks kummaline. Aga Indoneeesias on sada korda parem jalgpalli mängida kui Eesti meistriliigas. Vähemalt minu vanuses (Vunk sai augustis 30aastaseks – toim). Kliima on jalgpalliks sobilik. Võib-olla sutsu kuum, aga mulle meeldib," raporteerib poolkaitsja Jakartast, kus on täna ilmaennustuse järgi 32 kraadi sooja ja sajab äikesevihma.

"Igav Jakartas juba ei hakka!"

Rääkides konkreetsetest põhjustest, miks ta Indoneesia kasuks otsustas, toob Vunk välja mitu asja. "Eluolu ja kultuur on väga põnevad. Minu vastu tundsid huvi ka klubid teistest Indoneesia linnadest, aga Jakarta on nii suur ja huvitav, et igav siin juba naljalt ei hakka. Tõsi on ka see, et soovisin Eesti jalgpallirutiinist välja pääseda. Aga peamine Indoneesiasse liikumise põhjus on ikkagi majanduslik, mis profisportlase puhul alati valikuid mõjutab," räägib Vunk.

Lisatõuke andis ka Persija võimas fännklubi Jak Mania. "Kui mind fännidele tutvustati, oli kohal 30 000 inimest! 30 000! Derbimängudeks teiste Jakarta klubidega tuleb 90 000 pealtvaatajat mahutav staadion pilgeni täis. Sellist elamust pole mul elus seni olnud. Aga väga tahan seda kogeda."

Kultuur, hea palk ja enneolematud elamused kaaluvad Vungi silmis väga kindlalt üles mõned vajakajäämised. Näiteks treeningväljakute kehva kvaliteedi – kastmine on kulukas ning platsid seetõttu kõvad ja kuivanud. Persija klubi organisatoorse poole kohta jagab Vunk kiidusõnu. Kõik tippjalgpalli jaoks vajalik on olemas ja tasemel.

Karm kuumus – topeltsuur energiakulu

Kui Indoneesia jalgpallikoondise tase on tagasihoidlik – maailma edetabelis paiknetakse 159. (Aasia riikide arvestuses 31.) kohal, siis rahvaarvu poolest maailma neljanda riigi klubijalgpalli staatus on mõnevõrra parem. Aasia jalgpalliliidu rahvusliigade edetabelis paikneb Vungi töökohaks saanud Indoneesia meistriliiga 18. kohal.

"Taset on Eesti meistriliigaga võrreldes enamvähem sama. Füüsiliselt ollakse nõrgemad, aga viljeldav jalgpall on see-eest agressiivsem. Jõutrennile rõhku ei panda, mängitakse lühikest ja tehnilist jalgpalli. Karmi ilma tõttu kulub energiat aga topelt, mille tulemusena kannatab mängutempo," iseloomustab Vunk Indoneesias mängitavad jalgpalli.

Vunk ei pruugi jääda ainsaks Persija eestlaseks. Klubiga võib lähiajal liituda keskkaitsja Taavi Rähn. Koos Vungiga värvati 2014. aasta Eesti meistriliiga parim väravakütt, Sillamäe Kalevis mänginud venelane Jevgeni Kabajev.

Kuidas ja kas jätkub koondisekarjäär?

2008. aastast Eesti jalgpallikoondisesse kuulunud Martin Vungi arvel on 67 mängu ja üks värav. Kuidas mõjutab koondisemängude ajaks pause mittetegevas Indoneesia kõrgliigas mängimine edasist rahvusmeeskonna esindamist?

"Mingil määral kindlasti mõjutab, sest reisida on suur tükk tegemist. Sellelt distantsilt kahte asja – klubi ja koondis – korralikult teha on kõva katsumus. Rääkisin klubivahetusest ka peatreener Magnus Pehrssoniga, aga tema ei ole otsustaja minu karjääri osas.

Oma valikud teen ise ja Indoneesiasse tulek on minu otsus. Ja peatreeneri otsus on vastavalt minu otsusele teha oma otsused. Kui mind on koondisele vaja, siis tulen, kui suudan. Kui ei ole vaja, siis ei ole vaja," räägib Vunk.

Pehrsson kinnitas Õhtulehele, et kindlasti pole Vunk seoses Indoneesiasse siirdumisega maha kantud. "Jälgime Martini esitusi ja kui ta mängib hästi, siis kutsume ta koondisse. Tõsi, meil tuleb end Indoneesia liiga tasemega kurssi viia, aga teeme selle endale selgeks. Kindlasti on oluline koondisele appi tulles leida ka sobivad lennuühendused.

Eelmisel aastal oli Martini roll väiksem esimese kaheksa kuu jooksul. See oli seotud vigastustega ja tal võttis aega, et saavutada oma tavapärane tase. Aga kui ta oma füüsilise vormi jälle leidis, mängis ta olulist rolli võidus Sloveenia üle, ka Leedu ja Inglismaa vastu mängis ta peaaegu terve mängu, teda usaldati. Novembris olid tal väiksed probleemid vigastustega ja seetõttu me teda ei kasutanud."

Esimene tõehetk saabub märtsi alguses, kui Pehrsson teatab rivistuse, kellega arvestab 27. märtsi EM-valikmängus Šveits – Eesti ja 31. märtsi maavõistluses Eesti – Island (Raio Piiroja lahkumismäng).