Praegune FIFA asepresident Jordaania prints Ali ja ametisolev FIFA president Sepp Blatter asuvad kevadel maailma jalgpallijuhi ameti nimel lahingut lööma.Foto: Reuters / Scanpix
Jalgpall
9. jaanuar 2015, 07:00

Kas Eesti toetab FIFA presidendi valimistel Jordaania printsi Ali'd või Sepp Blatterit? (1)

Teisipäeval teatas Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) praegune asepresident, 39aastane Jordaania prints Ali Bin al-Hussein, et kandideerib maikuus FIFA presidendi ametisse, kuhu pürgib viiendaks ametiajaks ka praegune president Sepp Blatter (78).

Õhtuleht uuris Eesti alaliidu presidendilt Aivar Pohlakult, kumba kandidaati toetada kavatsetakse.

Aivar, oled varem mitmel puhul öelnud, et Euroopa ja Eesti jalgpallile on hea, kui FIFA presidendiks on eurooplane. Kas oled prints Ali kandideerimise uudise valguses jätkuvalt samal seisukohal? Kas on juba praegu selge, keda EJL kevadel toetab?

Usun seisukoha FIFA juhi päritolu kohta olevat endise ehk siis tõenäoliselt arvab enamik Euroopa rahvuslike alaliite, meie nende hulgas, siiani, et FIFA president võiks siit mätta otsast vaadates olla eurooplane. Paraku ei ole Euroopa-nimelise mätta positsioon FIFA asjades praegu selline, et kõnealuseks oleks reaalseid võimalusi, mõistagi mitte rääkides asjaolust, et endiselt on peamine kandidaat FIFA pealiku ametikohale Sepp Blatter, kes on teadupärast šveitslane.

Prints Ali on Euroopast vaadates väljastpoolt vana-mandrit tulijaist kindlasti üks parimaid kandidaate, kuigi küllap tal on ka oma nõrgad kohad, nagu Blatterilgi, keda inglise keelne meedia materdab kuidas jaksab ja selle materdamise lained loksuvad üle terve maailma, mis loomulikult ei ole hea.

Mis puudutab Eesti seisukohta, siis oleme mingis mõttes kahvlis – hinnates lojaalsust oluliseks inimlikuks väärtuseks peaksime ühelt poolt toetama Blatterit, aga teiselt poolt sama loogika alusel Ali´d. Mis tähendab, et kui meil Ali-eelsete teadmiste ja kandidaatide valguses oli selge, et toetame Blatterit, siis tuleb täna paraku jätta otsad lahtiseks.

Lubada saan, et meile omaselt ei hakka Eesti Jalgpalli Liit kandidaate petma ja lubama toetust mõlemale, teades, et hääletus on salajane, ehk siis ütleme otsuse tegemise järel seda õigel hetkel ka inimesele, kellele meie valik ei lange.

UEFA president Michel Platini ütles detsembris, et ei soovi Blatteri jätkamist. Kui tõenäoliseks pead, et UEFA hääletab kevadistel presidendivalimistel (peaaegu) ühtselt?

Euroopa on üldjuhul sellistes küsimustes olnud ühtne ja see ühtsus ongi üheks tugipostiks, millel tekib Ali toetamise loogika läbi lojaalsuse, läbi lojaalsuse Euroopale, läbi lojaalsuse UEFA-le. On selge, et järgneva nelja kuu jooksul kujuneb välja nii see, kuidas hääletavad Põhjamaad ja kuidas teised UEFA liikmed, samuti tekib kindlasti üldine arusaam prints Ali võimalustest. Need kõik ja veel paljud teised asjaolud määravad lõpuks millise otsuse teeme ja kuidas hakkavad hääletama teised UEFA liikmed. Ma ei välistaks võimalust, et UEFA liikmed toetavad ühtselt Ali´d.

Endiselt jätan üles ka variandi, et lõpliku hääletamise eel jääb alles vaid üks kandidaat – avalikku kaotust läbi häältelugemise püütakse sageli vältida ja paljudel juhtudel on lõpptulemus vahetult enne hääletust siiski suure tõenäosusega aimatav.

Spekuleerides, siis mis oleksid Eesti jalgpalli jaoks kõige tuntavamad muudatused, kui FIFA president kevadel vahetuks?

FIFA kui organisatsioon muutuks ja see oleks Eesti, Euroopa ja maailma jalgpalli jaoks pigem hea. Personaalse suhtluse mõttes olen prints Ali lähedane tuttav ehk siis ka selles tähenduses ei muutuks midagi halvemaks. Sellelt pinnalt käis Jordaania koondis novembris meil külaski.

Igaks juhuks lisan, et ma põhimõtteliselt ei käsitle siinkohal rahatasandit, aga oskan mõelda ja tean, millised on tõenäolised võimaliku presidendivahetuse mõjud alaliitudele selleski tähenduses.