ÜHA KÕRGEMALE: Saskia Alusalu soovib EMil saada nii võimalikult kõrget lõppkohta kui kindlasti uuendada oma põhidistantsil 3000 meetris eelmisel kuul sõidetud Eesti rekordit 4.15,41.Foto: Erakogu
Talisport
10. jaanuar 2015, 08:00

Kiiruisutaja Saskia Alusalu on kerkinud Eesti edukaimaks talisportlaseks! Mida toob EM? (15)

Täna algavad Tšeljabinskis Euroopa kiiruisutamise meistrivõistlused ning pärast Ants Antsoni ajastut on viimastel talvedel olnud taas põhjust sellele alale kaasa elada. Saskia Alusalu murrab end üha kõrgemale!

Eesti talisport on pärast tippsuusatajate lõpetamist jõudnud seisu, kus ka 30. koht näib juba hea. Selleni on tänavu MK-sarjas jõudnud üks murdmaasuusataja, üks kahevõistleja ja üks kiiruisutaja. Eeldatavalt jõuaks ka vigursuusataja Kelli Sildaru, kui ta tohiks vanuse poolest kaasa lüüa.

Mõnel alal annavad eestlaste positsioonidest õige ülevaate vaid suurvõistlused. Võistkonnana läks väga hästi EMil 8. koha saanud curling’u nais-konnal, iluuisutamises loetakse tibusid kuu lõpus peetaval EMil – Eesti osaleb kolmes distsipliinis.

Kolmel korral 20 parema seas

Niisiis, maailma oma alade keskmikud on Eesti kontekstis tõusnud tublideks tegijateks. Näiteks Alusalu Berliini MK-etapil 42 startinu seas 3000 meetris välja uisutatud 20. aeg tähendab korralikku saavutust. Kahel korral (Berliinis ja Heerenveenis) on ta 20 hulka jõudnud ka ühisstardist sõidus.

Suusasprinter Peeter Kümmelil on vastu panna MK-etappide 18., 22. ja 28. koht – tema liigub paraku langevas joones. Seega on Alusalu tulemuste poolest individuaalaladel Eesti parim talisportlane?!

"Ma pole sellele väga mõelnud, aga päris paljud inimesed on mulle selle komplimendi teinud," naeratab juba nädala alguses Venemaale sõitnud Alusalu. "Mul pole kindlasti eesmärki olla parem võrdluses teiste eestlastega – soovin ikka oma alal üha paremaks saada. Elan ise väga meie teistele sportlastele kaasa ja mul on hea meel, kui nad esinevad hästi."

Kaaslased imestasid

Uisutaja sõnul on mõni teine Eesti sportlane talle Facebookis kirjutanud ja edu soovinud. Aga neid pole ülemäära palju ja piiga ei soovi kedagi eraldi välja tuua. Ta ei arva, et kui kedagi fännata, peab too tingimata olema hea sõber.

"Kui elasin Londoni olümpia aegu Saksamaal Inzelli akadeemiast Heiki Nabi maadlemisele teleri vahendusel kaasa, küsisid kõik: kas sa tunned teda, kas olete sõbrad? Vastasin: ei, lihtsalt ta on eestlane!" vahendab Alusalu oma mõtteid ja kaasaelamisemotsioone.

"Liiga palju mul muu spordi jälgimiseks aega ei jää, õhtuti püüan päeva jooksul tulnud uudised ikka üle käia," räägib suurema osa aastast võõrsil elav uisutaja. "Küll üritan kõik suuremad võistlused ära vaadata. Näiteks kergejõustiku EMil nägin Rasmus Mägi üht jooksu otse, teist õhtul tagantjärele vaadates."

Talispordist rääkides tunnetab aga Alusalu küll, et tase on viimaste aastatega tagasi tõmbunud. "Aga mis mulle kripeldama jääb – kogu aeg räägitakse, kui nutune on olukord ja kõik on halvasti. Mul on teistest sportlastest kahju, igaüks üritab ju anda oma parimat!"

Alusalu märgib, et tema enda alal on sõel päris tihe. MK-etappidele pääsemiseks tuleb esmalt tuleb täita teatud normid. Tiitlivõistlustele jõudmine on veel raskem. Nii Tšeljabinskis kui ka MK-sarjas esindab ta Eestit üksi. Talve lõpupoole peetaval MMil on Alusalul praegu käes ainult ühisstardi koht, lemmikalal 3000 meetris on ta 4.-5. varuvõistleja.

Antson: ümber õppida on raske

Kiiruisutamist saab mõneti võrrelda tõstmisega. Tollel alal kerkis 40 aastat pärast Jaan Taltsi vägitegusid esile järgmine tippmees Mart Seim. Alusalul on Seimi saavutatuni veel tükk maad, aga olgem ausad – alal, kus Ants Antson tuli 51 talve tagasi olümpiavõitjaks, haigutas tõstmisest veelgi suurem tühjus.

Millisena näeb olukorda Antson? "Alusalu on tubli tüdruk, nullist pihta hakates on küllalt uskumatu, et ta on välja jõudnud niisugusele tasemele. Ta sai algõpetuse ju Eestis väikesel ringil ja see tähendab tehniliselt hoopis teist sõitu, kurvide läbimist, kui suurel ringil. Ta on pidanud Saksamaal ümber õppima, aga see on palju raskem kui algusest peale õigesti õppimine," selgitab olümpiavõitja.

Esimene ülesanne: pääs teisele päevale

Täna ja homme Tšeljabinskis peetaval mitmevõistluse EMil on Alusalu miinimumeesmärk pääs teisele päevale. Lahtiseletatult peab ta pärast täna sõidetavaid 500 ja 3000 m distantse mahtuma 24 parema sekka.

3000 on eestlanna lemmik, nõnda jääb põhiküsimuseks, kuidas ta saab hakkama kuus korda lühema sprindiga. Mullu pääseski ta viimasena edasi, sai teisel päeval sõita ka 1500 meetrit ja lõpetaski 24. kohaga. "Nüüd loodan mullusest paremat kohta," avaldab Alusalu, kes pole suur võistluseelsete sihtide väljaütleja. Alusalu treeningpaiga Inzelli ja Tšeljabinski ajavahe on 4 tundi ning nii selle ületamiseks kui ka areeniga kohanemiseks sõitis eestlanna aegsasti EM-linna. Ettevalmistus on uisutaja sõnul sujunud hästi, vaimu toitis jõuludeaegne viiepäevane koduskäik.

Eesti talisport 2014/15

MK-etappide paremad kohad

Murdmaasuusatamine, sprint

Peeter Kümmel 18., 22., 28. koht

Murdmaasuusatamine, tavadistantsid

Algo Kärp 38., 40. koht

Kahevõistlus

Kristjan Ilves 29. koht

Laskesuusatamine

Roland Lessing 34. koht

Suusahüpped

Siim-Tanel Sammelselg 47. koht

Kiiruisutamine

Saskia Alusalu 17., 19., 20. koht