Foto: ALDO LUUD
Kergejõustik
13. jaanuar 2015, 07:00

Kas lapseootel Anna Iljuštšenko naaseb veel tippkõrgushüppesse? (13)

Eesti kõrgushüpperekordi omanik Anna Iljuštšenko taandus areenilt enne mullu augustis toimunud Euroopa meistrivõistlusi, viidates kannakõõluse vigastusele. Mänedžer Aivar Karotamme sõnul on 29aastane sportlane lapseootel ja tema eduka karjääri jätkumine küsimärgi all.

Eesti kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Marko Aleksejev ütleb, et kohtus Iljuštšenkoga novembris. "Toona ütles Anna, et sisehooaeg jääb vahele isiklikel põhjustel," meenutab Aleksejev.

Kas Iljuštšenko rasedus on Aleksejevile üllatav uudis? "See ei tule mulle üllatusena," kinnitab ta. "Aga meie asi ei ole seda teemat kommenteerida. Kui Anna tahab, siis ta räägib ise."

Paraku ei õnnestunud Õhtulehel Iljuštšenkoga vestelda: ta ei vastanud telefonikõnedele ega -sõnumile.

Mänedžer: kõik oleneb Annast

Iljuštšenkot kommertsvõistlustele aidanud Karotamm kuulis kõrgushüppaja lapse-ootusest temalt endalt. "Rääkisime umbes poolteist kuud tagasi telefonitsi," avaldab mänedžer. "See on tore uudis!" lisab ta. Karotamm ei hakka kohvipaksult ennustama, kas Iljuštšenko naaseb veel tippsporti.

"Esimene rõõm on laps ja siis tuleb sporti puudutav otsus," arutleb ta. "Kõik oleneb vaid Annast, meie ei saa teda kuidagi mõjutada. Oleneb, kuidas ta kogu protsessi üle elab. Minu rühmas on olnud päris palju naisi, kes suutsid pärast sünnitust suurde sporti tagasi tulla. Mõni on naasnud varasemast tugevamana. Öeldakse, et emakssaamine annab naisele jõudu juurde."

Karotamme arvates võib Iljuštšenkot tiivustada soov veel kord olümpiamängudel võistelda. "Ettevalmistuseks jääb muidugi väga vähe aega," sõnab ta. "Aga jällegi sõltub kõik Anna tahtmisest."

Ka Aleksejev ei spekuleeri teemal, kas Iljuštšenko leiab jõudu ja tahtmist uuesti tippu pürgida. "Sport on mingi osa elust, ükskord tuleb ka isiklikku elu elada," nendib Aleksejev. "Anna on olnud tugev ja edukas sportlane, kes pole seni ühtegi hooaega vahele jätnud. Loodame, et ta tuleb tagasi!"

Iljuštšenko võitis nii 2011. kui ka 2013. aasta universiaadil pronksmedali. 2010. aasta EMil oli ta 10., 2011. aasta MMil 12. ja 2013. aasta sise-EMil jagas 4. kohta. 168 sentimeetri pikkuse kõrgushüppaja rekord on 1.96.

Karotamme kinnitusel teatakse Iljuštšenkot välismaal väga hästi. "Ta püsib kõigil meeles kui väike tüdruk, kes hüppas väga palju üle oma pea," lausub mänedžer. "Ega praegu palju niisuguseid sportlasi sektoris olegi. Ka sel sisehooajal soovisid mitme kommertsvõistluse korraldajad teda hüppama kutsuda. Ütlesin neile, et Anna ootab last."

Tippsporti tegi töö kõrvalt vabal ajal

Samas osutab Karotamm, et hambaarstiks õppinud ja ortodondina töötav Iljuštšenko võib omandatud ametis korralikult teenida.

"Päris paljudel on pärast tippsporti raske tavaellu minna, Annal on see lihtne. Tegelikult on ta juba neli–viis aastat rohkem tööle pühendunud, sporti tegi vabal ajal. Ka selles mõttes on Anna olnud väga tubli."

Puhtsportlikult tähendab Iljuštšenko eemalejäämine Eesti kergejõustikuvõistluste taseme olulist langust. Kõrgushüppevõistlused, mille pärliks olid kas Iljuštšenko sooloesinemised või duellid Eleriin

Haasa või Grete Udrasega, ei jätnud ühtegi tõsist spordisõpra ükskõikseks.

Ehkki mullu võttis Haas Eesti esinumbri rolli väärikalt enda kanda, saades EMil isikliku rekordiga 1.94 seitsmenda koha, tekib Iljuštšenko sundpausi ajal ikkagi korvamatu tühimik ja Eesti naiste kõrgushüpe pole enam sama põnev kui varem.