Spordiblogi

Ville Arike | Miks korvpallikoondise koosseis EMiks suurt ei muutu (6)

Ville Arike, 14. jaanuar 2015, 07:00
Eesti korvpallikoondis pärast 2013. aasta 1. septembril saavutatud 61:49 võitu Bulgaaria üle, millega lunastati koht tänavusel EM-finaalturniiril.Foto: TAIRO LUTTER
Kui vanasti aeti paljud tähtsad jutud ära saunas ja õllelaua taga, siis moodsal ajal on paljugi kolinud sotsiaalmeediasse. Nõnda saavad fännid näiteks panna Facebookis hoolega kokku septembrikuus Riias (ja loodetavasti ka Prantsusmaal!) mängima hakkavat Eesti korvpallikoondist.

Mõned vihjed. Korvpall on teatavasti meeskonnaala, kus tiimitöö X-faktor loeb palju rohkem, kui sageli arvatakse. Korvpallimeeskond pole alati koht, kus 1+1+1... võrdub 12ga. Halval juhul tuleb vastus 12st väiksem, heal juhul selgelt suurem. Just seda viimast varianti ongi Eesti korvpallikoondis viimastel aastatel esindanud.

Samal teemal

Seetõttu ei saa koondise koostamisel lähtuda mängijate kuivadest statistikanumbritest. Eestile on edu toonud mitte LeBron Jamesi taolise staari olemasolu, vaid äärmiselt ühtlane ja ühtne koosseis. Peatreener Tiit Sokule on esmase tähtsusega nii mängijate oskus platsil toimuvat mõista kui ka meeskonnavaim.

Viimasel neljal aastal koondist vedanud meeste üksteisemõistmine on jõudnud sisuliselt automaatsuseni. Kohe suve alguses ei tule mõistagi kõik meelde, kuid mängiks hetkeks küll. Sokk on rõhutanud praeguste koondislaste mängutarkust. Talle on tähtis, et kaitses teab iga mees, mida teevad parajasti neli ülejäänut. Sama lugu on koostöö ja üksteisemõistmisega rünnakul.

Mõni senine põhitegija jääb EM-koondisest välja ainult vormi katastroofilise languse korral. Ülejäänute puhul on esmase tähtsusega kaitsesuutlikkus ja mängulugemine.

Milline on fännide meelsus? Koondise 2012. ja 2013. aasta edukate suvede taga oli üheksa põhitegijat. Neist meestest jätaksid paljud nüüd eemale Reinar Halliku, mõnigi fänn eelistab Mario Paistet Rain Veidemanile.

Hallik ei kao vähemalt kandidaatide ringist kuhugi. Sokk on rõhutanud, et klubihooaeg paneb paljugi paika, kuid ilmselt pidas ta rohkem silmas uuemaid tulijaid. Halliku vorm võib jääda hooaja lõpuni kehvaks, kuid teist nii ebastandardset pikka mängijat meil pole. Kes võib tulla ja külma kõhuga neli kolmest järjest visata. Liiati kuulub EM-koondisse mitte 12, vaid 14 mängijat.

Veideman on koondise teravaim mees, üks paremaid kaaslastele olukordade loojaid ja Soku skeemis hädavajalik. Kahtlemata on Paiste olnud tubli ja säranud mõneski kohtumises. Ent ta pole seni kuulunud koondise kandidaatide ringi ja üks on selge – EM-suvel Sokk ei katseta, napid poolteist-kaks ettevalmistuskuud kuluvad kokkumängu lihvimiseks.

Mängujuhtidena pole alternatiivi vendadele Sokkudele, kes suudavad rünnakud une pealt käima panna. Martin Dorbek kaasatakse oma kaitsetöö tõttu ilmselt kandidaatide ringi.

"Number kahe-kolme" peal on kindlad mehed Veideman, Gert Dorbek ja Gregor Arbet. Tõenäoliselt pääsevad neil positsioonidel koondisse ka end suvel heast küljest näidanud ja praegu NCAAs särav Janari Jõesaar ning Rocki põhitegija Tanel Kurbas. Suvel samuti hea mulje jätnud Indrek Kajupank pole pärast pikka vigastuspausi kahjuks veel jalgu alla saanud. Kui saab, on temalgi omad võimalused Riiga sõita.

Paljud fännid pakuvad „number kolme" kohale Siim-Sander Venet, aga kui vaadata koondise mehitatusele otsa, on tema "neli" mis "neli". Kui Kristjan Kangur ja Janar Talts on terved, kannavad nad jätkuvalt koos Venega eesliinis põhiraskust – nii oma oskuste, kogemuste kui ka mängulugemise tõttu. Halliku võimalustest oli juttu eespool.

Kui Joosep Toome on terve, mahub ta igal juhul koondisse – Sokk jäi temaga läinud suvel väga rahule ning ta oleks kindel vahetusmees just põhjusel, et teab täpselt, mida väljakul teha. Tal on ka väga hea kaugvise – kõigi meeste ohtlikkus korvist kaugemal moodustab Eesti koondise rünnakuskeemi tähtsa osa.

Ülejäänud pikkadest on tõsisemad kandidaadid Rockis edenenud Timo Eichfuss, USAs mehistunud Rauno Nurger ja kindlasti ei unustata augustis Argentiina vastu hea partii esitanud Rain Raadikut. Nende puhul oleneb kõik kontrollmängudest ja hetkevormist. Eelkõige Nurgeri osas ka teistega ühise keele leidmisest, sest Eichfuss ja Raadik tunnevad koondiseskeeme hästi.

Ja lõpetuseks – 14 mehe sekka kuulub Kristo Saage. Kui tema on viimastel suvedel duhh'i üleval hoidnud ja muutunud väljaspool väljakut asendamatuks, on ta seda ka anno 2015. Tema tähtsust on rõhutanud kõik kaaslased. Muide, sama faktorit ei saa unustada ka Halliku puhul.

Treenerid Tiit Sokk, Alar Varrak ja Andres Sõber löövad septembri alguseks kõik plussid-miinused kokku ja teevad heas usus oma parima valiku.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee