Talisport

Päike või vihm, lärm või rahu? Mida eelistavad Eesti laskesuusatajad? (8)

Ats Kuldkepp, 15. jaanuar 2015, 07:00
IDÜLL: Mäed, päike, valge lumi – mis saaks veel paremini ­olla? Laskesuusataja Grete Gaim (pildil Sotši olümpiamängude treeningul) ­kinnitab, et sellised olud teevad alati meele rõõmsaks. Foto: Liis Treimann/Postimees
Eile Saksamaal alanud laskesuusatamise Ruhpoldingu MK-etapil püüti 20. koha saanud Eesti teatenaiskond võitnud Tšehhi poolt ringiga kinni ja taas sai kinnitust fakt, et vastupidiselt meestele neile Saksamaal võistlemine eriti ei istu. Õhtuleht uuriski, milline paik Eesti laskesuusatajatele enim meeldib ja kuhu enne võistlust jalga eriti tõsta ei tahaks.

Kellel on mahti jälgida talvel ­Eurospordi kanalit ja vahel ka ETVd, teavad et Euroopas ülipopulaarne laskesuusatamine on heas mõttes turvaline ja stabiilne ala. Võistluskarussell külastab peamiselt samasid paiku ja tavaliselt palistavad rajaääri erinevalt murdmaasuusatamisest pealtvaatajate hordid. Samas pole tavaline eestlane laskesuusatamise MK-sarja etappidel kohal käinud ja seetõttu on sealne atmosfäär ikkagi pisut hoomamatu.

Samal teemal

Praegu kodumaal haigusest ja väsimusest taastuv 2012. aasta noorte maailmameister Grete Gaim ütleb kiirelt, et ebameeldivaimad paigad on tema jaoks just Ruhpolding ja Oberhof. Põhjused ulatuvad isegi spordist kaugemale. "Sakslased on ülilärmakad ja võistluste ajal on seal söögi- ja suitsuhais segamini," tunnistab 21aastane Gaim.

Loomulikult mängib rolli ka rada ja lasketiir. "Oberhof on võimaluste koht, kus saavad kõik üllatada. Samas kui minna sinna peale sellise vormiga nagu mina viimati, siis pole seal midagi teha. Aga tean, et meestel on seal hästi läinud ja loodan, et nad teevad seal kaasa ka järgnevatel aastatel, mitte ei jätaks etappi vahele," selgitab Gaim, kes loodab jaanuari lõpus kodusel Otepää EMil siiski starti tulla.

Rada peab meeldima

Möödunud nädalavahetusel Oberhofis 7. ja 15. kohaga sähvatanud Roland Lessing pole ainukene, kes seal Eesti meestest hea tulemuseni jõudnud. Mullu sõitis Kauri Kõiv 10 km sprindidistantsil välja koguni kuuenda koha. Pole siis üllatav, et erinevalt Gaimist meenutab Kõiv Oberhofi heade sõnadega. "Kuigi alati võib oodata vihma ja tuult, siis sealne rada mulle meeldib – pikad tõusud ja pikad laskumised, eriti kurvitamist ei ole. Tihti ei saa laskumiste peal eriti puhata ja laskeasenditki sisse võtta, aga seal on õnneks see võimalus olemas."

Nii Gaim kui Kõiv on ühel meelel, et tore on võistelda Itaalias Anterselvas. "Mulle istub sealne kodune õhkkond. Rada ja tiir on sobivad ja on lihtsalt mingi oma tunne. Kuigi viimastel aastatel on seal aina pealtvaatajate hulk suurenenud ja tribüün on peaaegu samasugune kui Saksamaal, siis on seal atmosfäär ikkagi tore," sõnab Gaim. "Anterselva on üldse minu lemmikpaik. Kogu koht ise on väga mõnus ja rada on lihtne, kuigi asub peaaegu 1700 meetri kõrgusel," lisab täna Ruhpoldingus meeste teatesõidus startiv Kõiv.

Päike teeb tuju heaks

Pärast Eveli Saue loobumist aastaid Eesti parim naislaskesuusataja olnud Kadri Lehtla on enda sõnul vähenõudlik. "Peaasi, et vihma ja löga alla ei sajaks, siis võin igal pool võistelda," kinnitab ta ja lisab, et kõigi keelel ja meelel olev Oberhof näitas viimati ennast selles osas taas halvast küljest. Peaaegu kõik karjääri parimad kohad on Lehtla välja sõitnud Põhjamaades, aga see olevat täiesti juhuslik.

Gaim märgib siiski, et varasemad tulemused tuletavad ennast võistluspaikadesse sõites meelde. Alpides viibides ununevad tusased mõtted aga igal juhul. "Mäed ja päike teevad alati rõõmsaks. Hooaja esimesel MK-etapil Östersundis on aga pime ja rahulolu võivad tuua ainult tulemused. Muidugi linn on ilus ja tagasisõidul selle külastamine ning jõuluootus teevad südame soojaks."

Otepääl peetava EMi eel kinnitavad kõik kolm, et vähemalt raja kvaliteedi ja lasketiiru poolest ei pea eestlased üldse häbenema. "Ma ei teagi, kas kuskil on paremat rada kui siin," kiidab Gaim.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee