Jaak Mae loodab, et klassikatehnika jääb ka tulevikus püsima (9)

Nädal tagasi võideti Tour de Ski neljas, klassikastiilis toimunud etapp Toblachis uisusuuskadega ja paaristõukeid kasutades. Kunagi varem polnud keegi sprindist pikemat klassikatehnikas sõitu vabastiili suuskadega võitnud. Saatuse irooniana sai tolle teoga hakkama Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu treenitav Kasahstani suusataja Aleksei Poltoranin. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises meedias algas seejärel diskussioon, kas klassikalisele suusastiilile võib peagi üldse hingekella lüüa.

Jaak Mae, kes isegi on oma parimad sõidud teinud klassikalises stiilis, on siiski veendunud, et klassikaline stiil ei kao. „Suusatamise algõppe ja harrastajate jaoks sobib see stiil kindlasti väga hästi. Võistlusspordis sõltub aga palju ilmast ja rajareljeefist. Leidub radasid, kus on võib olla võimalik üritada sõita klassikadistantsi uisusuusa ja paaristõugetega, aga kindlasti on ka väga palju kohti, kus see eelist ei anna. Seda, kuhu suusatamine areneb, otsustab lõpuks aga rahvusvaheline suusaliit (FIS),” räägib Mae ühest praegusest suusamaailma kuumast teemast.

„Seesama Otepää MK-etapi nädalavahetuski peaks näitama, et sprinti minnakse ikkagi klassikalises tehnikas sõitma, mitte vaid paaristõugete ja uisusuusaga. Lootust on, et klassikatehnika jääb alles,” hindab Mae.

Raske sprindirada

Sellel, et Otepääl toimuva MK-etapi laupäevases klassikasprindi võistluses peavad sprinterid oma suuskadele tõenäoliselt pidamismääret alla panema, on üks väga proosaline põhjus. Nimelt on Otepää MK-etapi radasid varasemate kordadega võrreldes muudetud – nüüd on need raskemad, võimalik, et MK-sarja raskeimad sprindirajad üldse.

Mõistagi on rehepaplikud eestlased radasid muutes ka enda peale mõelnud. Mae jääb rajamuutustest rääkides diplomaatiliseks, kuid nendib siiski: „FIS-i võistlusmäärusest lähtudes on rajamuudatused sisse viidud, aga oleme natuke suhelnud ka oma sportlastega ja uurinud, millised rajad olla võiksid. Eesti suusatajad teadsid juba suvel, missugused rajad tulevad, ja seetõttu on neil väike eelis: rajad on neile tuttavad ja nad on saanud nende peal juba harjutada.”

Praegu on Mael käsil pingelised päevad, sest kuigi Otepää MK-etapi planeerimise ja korraldamisega on tema juhitav meeskond tegelnud aasta, on siiski just praegu käes kõige kiirem aeg. „Sel nädalal püstitatakse ajutisi telke, palju aega kulub teleala ja telepildi tootmise küsimustele,” loetleb Mae vaid mõningaid oma töö aspekte. Korraldusmeeskonna õnneks ei peaks tänavu vähemalt lumega, õigemini selle puudumisega probleeme tekkima. Seda enam, et olemasolevale lumele sadas nädalavahetusel paras ports juurde. „Ilmaprognoos lubab kraade nulli ümber. Tänasel päeval on lund palju. Kunstlund on suusaradadel kuni pool meetrit ja Otepääl on ka paarkümmend sentimeetrit looduslikku lund. Lume poolest on küll kõik väga hästi ja võistlus saab peetud,” ütles Mae nädala algul optimistlikult.

Kui lumega ja ka korralduse professionaalsusega ei teki ilmselt küsimusi, siis päris suur küsimärk on see, kui palju rahvast Otepää MK-etappi vaatama tuleb. Eesti suusatamist on räsinud dopinguskandaalid, ühtegi Eesti suusatajat maailma tippude hulgas praegu ei ole ning Otepää MK-etapilgi oli kaks aastat pausi. Viimane võistlus toimus Tehvandil ju 2012. aastal. Kõik see võib olla jätnud oma jälje.

Kui palju tuleb publikut

„Loodan, et suusasõpradele tuleb tee Otepääle taas meelde. Otepääle tasuks tulla juba reede õhtust, sest siis on kavas võistluste avamine ja esimesed üritused. Kolme päeva jooksul toimub palju üritusi alates peretegevustest kuni esinejateni. Kõige krooniks on muidugi maailma kiireimate suusatajate võistlus,” ütleb Mae ja loodab, et Otepääl võib ka sel nädalavahetusel näha sellist suusapidu nagu varasemal tosinal korral.

Eelmise nädala lõpuks oli Piletilevi kaudu ostetud tuhatkond piletit, korraldajad loodavad aga, et vaatajaid tuleb sama palju nagu viimatisel MK-etapil 2012. aastal, mil raja äärde jõudis 12 000 inimest. „Kui ka sel korral suudaksime pealtvaatajate arvu sinna kanti saada, siis võiksime kindlasti rahule jääda,” sõnab Mae.

Praeguse seisuga toimub pärast tänavust aastat järgmine Otepää MK-etapp 2017. aasta veebruaris. Sellest saab viimane osavõistlus enne Lahtis toimuvaid maailmameistrivõistlusi. Mae sõnul aga jälgib FIS tähelepanelikult, kuidas tänavune etapp korraldatakse, ja nii mõjutab selle korralduse tase ka tulevikku. „Vaadatakse, kuidas võistlus on korraldatud, kui palju on publikut ja kui hästi rahvusringhääling toodab rahvusvahelise telepildi. Asja vaadatakse tervikuna,” selgitab ta.

Kuigi Eesti suusatamises praegu säravaid tippe pole, loodavad suusasõbrad salamisi ikkagi, et ehk teeb mõni meie suusataja just Otepääl oma elu sõidu. 2012. aasta Otepää MK-etapil jõudis veerandfinaali mäletatavasti neli Eesti suusatajat: Peeter Kümmel, Kein Einaste, Triin Ojaste ja Piret Pormeister. Veerandfinaali aga ei pääsenud neist keegi. Mae pakub, et korraldajana tunneks ta heameelt, kui Eesti sportlased jõuaksid tänavugi vähemalt veerandfinaalidesse. „Peeter Kümmel on sel aastal aga mitmel korral veerandfinaali jõudnud ja ma arvan, et tema eesmärk on kindlasti kõrgem,” usub Mae, viidates, et vähemalt ühel Eesti suusatajal oleks lootust jõuda ka esimese 12 hulka.

Kas suusatamise telgitaguseid hästi tundev Mae näeb ka mõnd noort, kes võiks lähiaastatel sähvatada? „Noorematest meestest kindlasti Marko Kilp (21), kes 2013. aastal jõudis juuniorite maailmameistrivõistlustel finaali. Eelmisel aastal teenis ta kaitsejõududes aega, aga nüüd on ta tagasi ja 100 protsenti spordimees. Kindlasti on ka järelkasvukoondistes perspektiivikaid noori, näiteks Andreas Veerpalu (20), Alvar-Johannes Alev (21) ja Kati Tammjärv (22). Suusatamise mõttes on ka 25-aastased nagu Raido Ränkel veel noored ja neiltki ootame lähiajal tegusid,” loetleb Mae tulevikulootusi.

Mae enda kontos on Otepää MK-etapi kolm poodiumikohta: ta on teine olnud 2008. aastal ning kolmas 2005. ja 2010. aastal. Suusahunt meenutab, et Otepääl võistlemine oli alati eriline ja andis lisamotivatsiooni: „Kodupubliku toetus ja rahva melu aitavad sportlasel kindlasti rohkem endast kätte saada ja pingutada. See on kindlasti väga oluline. Teinekord oli Otepääl tavapärasest natukene suurem võistlusärevus. Publik teeb sportlase jaoks selle võistluse kindlasti erilisemaks.”

-----------------------------------

Sprindiässad on kohal

*Laupäeval sõidetakse Otepää MK-etapil individuaalne klassikasprint. Kvalifikatsioon algab kell 10 ja finaalid kell 12. Pühapäeval sõidetakse vabatehnika sprinditeadet. Poolfinaalid algavad kell 10.20 ja finaalid kell 13.

*Meestest stardivad MK-sarja sprindi üldarvestuse parim Finn Hågen Krogh Norrast, teisel kohal olev Aleksei Petuhhov Venemaalt ja kolmandal positsioonil paiknev Federico Pellegrino Itaaliast. Neile pakuvad konkurentsi näiteks viimati Otepääl peetud MK-sarja sprindis 2012. aastal teise koha võitnud Ola Vigen Hattestad ja kolmandale platseerunud Eirik Brandsdal Norrast.

*Naistest on üles antud MK-sarja üldarvestuse viie parima hulka kuuluvad sportlased Ingvild Flugstad Østberg ja Maiken Caspersen Falla Norrast ning sprindiarvestuses viiendat positsiooni hoidev Stina Nilsson Rootsist. Seitsmele Otepää MK poodiumikohale tuleb lisa hankima Justyna Kowalczyk Poolast, tema võidutses 2012. aastal Otepääl nii murdmaa- kui ka sprindivõistlusel.

*Vaata ka www.owc.ee.

-----------------------------------

Kuidas sündis esimene MK-etapp?

Suusaõppejõud Kaarel Zilmer on meenutanud, kuidas Otepää MK-etapi „ristiisa” ja rahvusvahelise suusaföderatsiooni (FIS) pikaaegse murdmaajuhi Bengt-Erik Bengtssoni abil sai võimalikuks 1999. aastal esimene Otepää MK-etapp.

„Nii paneb ühel 1998. aasta sügispäeval venelaste maailma karika korraldamisest loobumise faks Bengtssoni kukalt kratsima. Ent kohe hakkavad tal päästvad ideed tekkima – kui õige hõikaks appi need vähe sinisilmsed eestlased! Samale faksipaberile tuleb ajalooline lause „It is too early to take over?”. Mis sest, et need üsna hullud eestlased on nüüd pisut tagasi tõmbunud ja räägivad oma võistlusesoovist kuskil 2001. aasta paiku,” kirjutab Zilmer Otepää MK-etapi kodulehel. Kahe nädala pärast oli Bengtsson juba Tehvandi tõusul, kuulas Alar Arukuuske ja Toomas Uba ning uuris kindluse mõttes ka Mati Alaverilt üht-teist. „Kolm kuud hiljem – jaanuarikuu 5. päeval antakse Tehvandil ka FIS-i jaoks unustamatu suusaetendus.”