Tehvandil valitseb tormieelne vaikus

Rõlge – just nii võib kirjeldada eile keskpäeval Otepääl valitsenud ilmastikuolusid: üks pluss­ kraad, lörtsimärg maa ja taevast veel lumelähedast ollust juurde sadamas. Kui ilmataat on heas tujus, saab nädalavahetusel peetav suusatamise maailmakarikaetapp läbi ilma uue lörtsisajuta, ent ideaalset suusailma ei paista küll kuskilt. Kraad või kaks kõikumist nullpügala ümber ei luba pealtvaatajatele just kõige meeldivamat elamust.

Määrdemeeste etteaste

Võimalus sattuda sabina kätte ühte õiget suusafänni teatavasti ei heiduta, ent kes tõesti ei taha nina kodust tänavu kavas olevate lühikeste sprindidistantside pärast välja pista, võib olla kindel, et telerist jõuab kõik ka tugitoolisportlasele kätte – just teleülekande ümber käis eile suurim sahmerdamine. Samal ajal kui radadel möllas vaid käputäis suusatajaid, askeldasid reklaamide ja telepositsioonide ülespanekuga tosinkond töölist.

Ja needki suusahundid, kes uut 1,5kilomeetrist rada ring ringi proovisid, olid peamiselt koondiste määrdemehed. Ehkki Venemaa ja Norra koondise hooldeveokid seisid juba raja kõrval, oli näiteks osa idanaabrite varustusest alles kaubikutes teel Otepää poole ehk klassikajälg oli suuresti eestlaste päralt.

Kas meie määrdespetside usinast katsetamisest tõuseb ka tulu? Nädalavahetuse ilmaennustus lubab keerulisi olusid - sulamise piiril lumi tahab suuskade alla kinni jääda, ent liigne libisemismääre on Otepää kõvade tõusumeetrite juures võrdeline sportliku enesetapuga. Ometi lubab kõikideks päevadeks pea samasugust ilma ja eestlaste varajane algus lubas neil raja äärest pealt kuuldud vestluste põhjal juba mitu mittekõlbulikku määrdevalikut nurka visata.

Meie hooldemeeste omavaheline jutuajamine oli talvise linnulaulu kõrval ka ainus heli, mida Tehvandi metsatuka vahel kuulda oli. Eile oli enamike sprindikoondiste jaoks alles saabumispäev ning päevavalguses käisid rajal vaid esimesed varajased sportlased. Tõeline trall läheb lahti täna, kui kell 11 algavad ametlikud treeningud ning favoriidid katsetavad tõusudel võistlusstrateegiaid, et laupäeval klassikasprindis publikule vägevat etendust pakkuda.

Staadionipublikule tehtud rada

Pealtvaatajad ei pea finaalsõite jälgima teps mitte metsas põlvini lumes seistes. Legendaarset Tehvandi tõusu sprindirajale ära mahutada ei üritatudki ning praegune trass on maha pandud just suusastaadioni tribüünilt sõitu jälgivale publikule mõeldes. 1,2 kilomeetrist ringi läbivad naised ei kao peaaegu kordagi pealtvaatajate silme alt ning vaid mehed, kes 300 meetrit pikemal ringil Kunimäe järsust taganõlvast korraks alla lasevad ning siis kohe jälle üles ronivad, veedavad ligi pool minutit peatribüüni vaateväljast eemal, et siis üle suusasilla tuhisedes taas publiku ette ilmuda.

Kahjuks jääb naistel see kõige teravam tõusunukk – 200 meetri jooksul on suhteline kõrguste vahe üle 20 meetri – võtmata, ent kohaliku publiku suurlootuse Peeter Kümmeli arvates peaks just seal meeste konkurentsis terad sõkaldest ehk klassikasõitjad uisumeestest eralduma. Kas keegi julgeb ränkrasket (tõusu)teed ette võtta uisusuusaga, selgub juba laupäeval. Eesti hooldemehed plaanisid seda täna igatahes katsetada.