«Mõnikord on pinge põhjustanud tulemuste languse. Niisugused asjad juhtusid siis, kui olin noortespordis. Nüüd võtan müra rahulikult. Kui sõidad kiiresti, on normaalne, et su vastu huvi tuntakse. Kes pinget ei talu, see on protokollis tagapool.» Eesti parim suusasprinter Peeter KümmelFoto: Mari Luud
Talisport
16. jaanuar 2015, 07:00

Suusasprinter Peeter Kümmel ihkab homme Otepääl algaval MK-etapil teha hooaja parima etteaste ja jõuda vähemalt poolfinaali

Kümmel: Otepää MK-etapi testi­sõitjast Eesti suurlootuseks (5)

Nädalavahetusel Otepääl toimuval MK-etapil on eestlaste põhilootused seotud suusasprinter Peeter Kümmeliga, kes soovib kodupubliku toetusel murda vähemalt poolfinaali. "Tänavu olen olnud stabiilne, kuid ükski kord pole veerandfinaalist edasi saanud. Oleksin väga rahul, kui sõidaksin poolfinaalis. See oleks enne MMi kvaliteedi näide," arutleb 32aastane sportlane.

Kümmeli puhul on sümpaatne, et ta ei ürita väga heade tulemuste põuda õigustada nigela majandusliku seisuga. Otepäälase sõnul kägistab krooniline rahanappus kogu Eesti (tipp)sporti.

"Ma ei taha viriseda!" rõhutab Kümmel. "Aga kui räägime Otepääl poolfinaali jõudmisest, siis tuleb end võrrelda meestega, kellega seal võistlen. Nende võimalused on oluliselt paremad kui minul. Pean olema neist nutikam. Oluline on leida enda ümber vabatahtlikke abilisi. Mul on see õnnestunud. Tahangi tänada inimesi, kes on pühendanud oma kallist aega minu abistamiseks."

Peeter, teise Otepää MK-etapi eel oli sul noore suusatajana au olla niinimetatud testisõitja, kes läbis rajal ühe ringi. Usun, et suusapeol osalemine tiivustas sind sporditeed jätkama senisest uljamalt. Kui julgeid eesmärke toona endale seadsid?

Minu vanuseklassis oli väga tugev seltskond – Anti Saarepuu, Aivar Rehemaa ja Kaspar Kokk –, kes hiljem pääses Eesti täiskasvanute koondisse. Tol võistlusel sain kolmanda koha: Anti võitis ja Aivar oli teine. Läbisime ühe viiekilomeetrise ringi, millel oli ka väga raske Tehvandi tõus.

Mulle jäi hästi meelde, et meid autasustati samal pjedestaalil, kus seisid ka MK-etapi parimad suusatajad. See oli uhke tunne. Veel paremini jäi meelde, et sain uue suusakombe, mis oli noorele sportlasele tähtis.

Mis puudutab eesmärke, siis olen alati julgenud kõrgele kiigata. Kuid nagu juba mainisin, olid mul kanged konkurendid. Esimese kuldmedali võitsin alles juunioride hulgas, teisi ja kolmandaid kohti oli küll.

Nüüd, 13. Otepää MK-etapil oled sa Eesti suurlootus, et mitte öelda ainus sprinter, kes on võimeline tegema publikule rahulolu pakkuva tulemuse. Oled sa kaasmaalasi hullutavaks etteasteks valmis?

Mul on olnud stabiilne hooaeg, olen terve, heas vormis ja võistluseks valmis. Ent olen realist, annan endale aru, et kõike võib juhtuda. Nädal aega tagasi olin Falunis Skandinaavia karikavõistluste etapil samuti heas vormis, ometi tegin veerandfinaalis väikse taktikalise vea. Alati tuleb arvestada, et kõik ei sõltu sinust. Pean silmas suuski ja ka konkurente pole võimalik mõjutada.

2008. aastal suutsid siin lahti muukida finaali ukse. Kas nüüd on sul sama kõrge siht?

Südames ikka loodan! Usun, et kõik loodavad! Tiitlivõistlused on tähtsad, aga kodus on kihvt võistelda. Tänavu olen olnud stabiilne, kuid ükski kord pole veerandfinaalist edasi pääsenud. Oleksin väga rahul, kui sõidaksin poolfinaalis. See oleks enne MMi kvaliteedi näide.

Upitan praegu sõna otseses mõttes kohustusekoormat su tugevatele õlgadele. Kuidas sa pingeid talud?

Arvan, et piisavalt hästi. Olen juba nii kaua spordis olnud! Mõnikord on pinge põhjustanud tulemuste languse. Niisugused asjad juhtusid siis, kui olin noortespordis. Nüüd võtan müra rahulikult. Kui sõidad kiiresti, on normaalne, et su vastu huvi tuntakse. Kes pinget ei talu, see on protokollis tagapool.

Sa elad Tehvandi suusastaadionist vaid kiviviske kaugusel. Kuivõrd oled jõudnud uue sprindirajaga tutvuda ja kuidas seda iseloomustad?

Uue rajaga olen hästi tutvunud. Esmalt juba suvel, aga ka talvel suusatades. Tean mõnd nüanssi, millest konkurentidel pole aimugi. Kahjuks ei ole ma uuel rajal veel võistelnud, nii et selles mõttes olen rivaalidega ühel pulgal.

Rada on raskem, pole ühtegi katkestust, laskumine on alles lõpus. Usun, et klassivahe lööb välja ja tulevad suured vahed. Tuleb otsustada, kas sõita klassika- või uisusuusaga. Eks võistlusel ole näha, mis suusaga ma stardin.

Nüüd sa küll üllatad mind. Juba suve lõpus hakati lokku lööma, et rada tehti nii raske, et keegi isegi ei mõtleks uisusuusaga startimisele.

(Muigab.) Rohkem tuleb rääkida sportlastega, mitte ametnikega, kes on alast juba natuke kaugele jäänud.

Ole hea, kergita natuke saladuseloori ja räägi, mida teed võistluseelsel päeval?

Võistluseelne päev on väga rutiinne. Kui avatakse rada, teen soojendustrenni. Testin suuski ja pean nõu hooldemeestega, et milline otsus langetada siis, kui ilm võistluspäeval muutub. Ühtlasi on väikesed toitumisnipid. Õhtul toimub esindajate koosolek, siis saab numbrid ja treener kutsub kõik välja. Magama peab minema nii vara, et kell kuus või pool seitse hommikul oleks normaalne ärgata. Seega tuleb voodisse heita juba õhtul pool kümme, ETV spordisaate saan ära vaadata.

Mõni sportlane rullib enne võistlust voodis ühelt küljelt teisele ega suuda kuidagi uinuda. Kas sinul sellist probleemi pole?

Uneprobleeme pole mul enne võistlust olnud. Vahel juhtub nii võistlusjärgsel ööl. Mõnikord on palju sõite ja emotsioone, mis käivad läbi keha, siis on uni rahutum.

Milliseks kujuneb võistluspäeva hommik enne etteastet? Mida sa sööd ja millal suusastaadionile jõuad?

Tavaliselt söön putru ja otsa igasuguseid asju, millest kõik saavad teada, kui nad ise kakskümmend aastat sporti teevad. Müsli ja jogurt pole minu arust võistluspäeva hommikul õige valik.

Kui olen laisk ja toimub uisuvõistlus, lähen staadionile tund aega enne võistlust. Esmalt tuleb suuski testida, aga kõige värskem pean olema ikka võistlustel. Arvestan, et mul võib tulla veel kolm sõitu.

Suuskade valimine ja määrimine ähvardab vesise ilmaga kujuneda keeruliseks. Kas mõnes mõttes sarnaneb see spordilotoga, et võib sattuda tühi loos ehk mõistad juba 150 meetri järel: täna ei tule midagi, panime täiega puusse?

Lootus kustub viimasena. Lillehammeri võistluse ajal avaldati meedias, et norralastel on 47 abilist. Minul on kolm, kellest üks käib kaasas. Eks meie hooldemeestel peab olema loosi tõmbamiseks õnnelik käsi. Mina pean suuski ise testima, tegin seda juba täna (neljapäeval – toim). Mul pole võimalust, et keegi hoiab kätt, tuleb ise hakkama saada. Samas oskavad mu abilised hästi tegutseda ja reeglina langetavad nad õige otsuse.

Sprindis on vaja kogu aeg maksimaalselt sõidule keskenduda. Kuivõrd publikumöll su adrenaliinikraanid avab? Saad ühe käigu juurde või kipub see hoopis käispidurina mõjuma?

Usun, et need, kellele publikumöll ei meeldi, sporti ei tee. Oleks tore, kui eestlased julgeks lärmata. Arvan, et see aitab. Oslo võistlust vaatamas käinud Eesti publik veendus, et mõni sportlane karjuti võitjaks. Samas on ka meil head fännid ja võistlusel valitseb mõnus õhkkond.