Talisport

PUUST JA PUNASEKS: Õhtuleht läbis koos Torino olümpia kaheksanda sprinteriga Otepääl 1,5 km pikkuse raja

ÕHTULEHE VIDEO | Eesti kõigi aegade parim sprinter Anti Saarepuu selgitab, mis sportlasi Otepää uuel rajal ootab (3)

Deivil Tserp, Otepää, 17. jaanuar 2015, 07:01
Päev enne Otepää MK-etapi klassikasprinti sajab Tehvandi staadionil lörtsi ja vinge tuul tahab mütsi vägisi peast ära puhuda. "Suusatajale on see tavaline ilm, milleks tuleb valmis olla," räägib Eesti kõigi aegade edukaim sprinter Anti Saarepuu muigamisi. "Aga hooldemeestele on see paras pähkel – null kraadi ja sadu."

Öeldakse, et nii kehva ilmaga ei aja hea peremees koeragi välja. Õhtulehe palvel läbib 2006. aasta Torino olümpia kaheksanda ja 2009. aasta Libereci MMi seitsmenda koha omanik Saarepuu 1,5 km pikkuse raja ning selgitab, millised katsumused ootavad võistlejaid nii tänases individuaalses klassikasprindis kui homses tiimsprindis, mis sõidetakse vabatehnikas.

Samal teemal

"Laupäeval on klassika," lausub mullu tippspordiga lõpparve teinud Saarepuu reede hommikul. „Uisus poleks probleeme. Klassikas on kõik keerulisem, suusk tuleb saada pidama ja libisema. Võib–olla tuleb valida No-Wax-suusad (neid pole vaja määrida – toim). Kellele ei sobi, peab valima määrdega variandi. Kui on keeruline ilm, minnakse rajale uisusuusaga ja läbitakse distants paaristõugetega."

Uisu- või ikkagi klassikasuusad?

Neljapäeval pani Saarepuu end tõsiselt proovile ja sõitis MK-rajal uisusuuskadega. Tema sõnul läks paaris kohas raskeks. Kas suvel aeti udujuttu, kui räägiti: uus rada tehakse nii raske, et ükski sportlane isegi ei mõtle uisusuuskade kasutamisele.

"Kui võtame Davosi MK-etapi, kus rada poole distantsini kogu aeg tõuseb, siis sealgi läks mõni distantsisõitja uisusuuskadega võistlema," meenutab Saarepuu detsembris Šveitsis toimunud 15 km klassikasõitu. „Viis talve tagasi ei oleks keegi sellele mõelnudki."

31aastase Saarepuu hinnangul võib Otepää MK-etapil kolmandik võistlejatest kvalifikatsioonis startida uisusuuskadega. "Samas usun, et juba veerandfinaalis ehk mees-mehe vastu võitluses on klassikasuusaga lihtsam."

Nüüd võtame sisse koha stardijoone taga. Pärast lähtepiiksu spurdime rajale. "Esimesed 200 meetrit tuleb sõita maksimumi lähedaselt," selgitab Saarepuu. "Lasketiiru taha on umbes 300 meetrit, kogu aeg käib kõva paaristöö."

Jõuame esimese tõusuni ehk hakkame rühkima Kunimäele. "Alguses saab uisusuusaga hea hooga paaristõugetega minna," märgib Saarepuu. "Esimese tõusu poole peale tuleb sõita kontrollitud rütmiga. Ei tohi kihutada nii, et tõusu otsas võistlus ära lõpeb. 101 protsendiga veel panna ei tohi, peab tehnikat kontrollima."

Tõusu keskel, kus kasutatakse endiselt paaristõukeid, osutab Saarepuu asjatundlikult, et klassikasprindiks on rada hea, kuid pühapäevaseks vabatehnika tiimsprindiks väga raske.

Parasjagu vurab meile vastu rajatraktor. "Kui masin enne võistlust üle käib, siis on rada hoopis teine," kinnitab Saarepuu.

Esimese tõusu järsemale osale jõudes on pool distantsi juba seljataha jäänud. "Siin peaks gaasi põhja vajutama," pajatab Saarepuu. „Esimese tõusu viimasel osal jõutakse maksimumi lähedale."

Laskumisel on kiirus 50 km/h

Kui esimese tõusu tipp käes, järgneb paarikümne meetri pärast asjaarmastaja jaoks hullumeelselt järsk laskumine, mis paneb põlved värisema. "Eelsõidus ei tohiks siin probleeme tekkida," mõtiskleb Saarepuu. "Aga kui veerandfinaalis on kuus meest korraga rajal, võib kitsaks minna."

Laskumisel on oluline säilitada hea tehnika, vastasel juhul läheb palju väärtuslikku aega kaotsi. Kui suur on maksimaalne kiirus mäest alla kihutades?

"Kõik oleneb lumeoludest, kiirus võib kõikuda 10–15 km/h," räägib Saarepuu. Ja lisab: "Siin võib kiirus ulatuda kuni 50 km/h."

Jõuame teise tõusuni. Nõrk mees paneb juba seda nähes pildi taskusse. "Tugev sportlane läheb siit pidava suusaga otse üles," tõdeb Saarepuu. "Tõusul tuleb panna täiega! Põhimõtteliselt võib öelda, et selle tõusu otsas eelsõidus võistlus lõpeb."
Veerandfinaalis üritatakse just teisel tõusul rivaale kannult raputada ja tehakse väike vahe sisse.

Jääb veel laskumine staadionile ja finišeerimine. "Suusataja saab laskumisel käsi lõdvestada, et jaksaks lühikesel lõpusirgel maksimaalselt pingutada," sõnab Saarepuu.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sport@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee