kedagi ei kotigi see dopingutontide ala, hakake laskesuusatamisele rohkem rõhku panema, euroopas vähemalt 10x tuntum ja vaadatum ka (mitte et seal dopingut poleks, aga siiski mõnevõrra vähem).
Nad on pühapäeva suusatajad. Ei viitsita tõsiselt ja kõvasti trenni teha. Selliselt pole nendest midagi loota. Treenigu nii nagu treenis Veerpalu ja Smigun.
Tegelikult pole see ainult spordis nii... koolides kehalise tunnis on näha kuidas osaleb yha vähem lapsi ja kuidas nende vähestegi tulemused pole ligilähedasedki enam nõuka ajal tavapärase st keskpärase sooritusega. Kusjuures nõuka doping oli koolisöökla leige kartul või mõni rasvane supp. Vahest harva ka pikk soe sai koos kellukese limonaadiga. ...Näiteks lõuatõmbed, kätekõverdused, kõhulihaste harjutused või jooks. Ainult varustus on läinud edevamaks. Tossud, dressid, cool look on olulisemad sisust. Samuti ka sõjaväkke minevad poisid...valdavalt hädalised - võhma pole, eksisteerivad allergiad ja madal motiveeritus. See, mida nägime suusatamises on tegelikult kõikjal. Mandumine.
Ega jah puhtalt treeningu pealt maailmameistriks ei saa. Tean ühte kes tegi ka oma 900h+ trenni aastas aga teine tegi 650h pluss miinus 50h ja oli veel 2-3a noorem ka aga ikka suusarajal oli väledam. Suuremahuliste koormustega ongi tähtis, et sul oleks meditsiin taga ja jälgitakse mis su organism teeb. Trenni võib iga loll teha aga vähesed teevad seda õieti. Kindlasti on juba ka harrastajaid selliseid kes treenivad palju aga ei saa ju ikkagi tippude vastu ja tavaliselt nemad ongi need seletajad, et tehakse vähe trenni. Enamus vingujaid ei suudaks nädalat ka vastu pidada ühes korralikus laagris ja viiakse juba varakult kiirabi autoga maarjamõisa poole. Kui nüüd laskesuusatamise poole nt tulla siis pole ju normaalne, et mehed peavad suve alguses käima soomes puid istutamas, et natuke omale mingit rutsigi tasku saada.
Arvestades Eesti väikest rahvaarvu , puudub ka spordis tõsine konkurents. Koondisesse sattunud sportlane võib olla rahulik, keegi ei hinga kuklasse ja siis ei pea ka eriti pingutama. Oli mis oli, selle võiks unustada. Edasiminek hakkaks ikka maast madalast lastale spordipisiku süstimisest ja süsteemseid muutusi spordis.
Eks ole, kus ikka vanasti oli meil rahvast ja Olümpiamedalid tulid kui kõlinal? Olen juba ammu arvanud, et kui vana "nõukogude rasv" eestimaal otsa saab siis hakkab sport kiduma ja nii see ongi läinud sest ressursse netu, uut täisväärilist põlvkonda pole peale kasvatatud, selleasemel elati vanast aust ja uhkusest.
norrakatel on suusatamisse panna raha enam kui teistel sõitjatel kokku19. jaanuar 2015, 10:40
kui riigi eelarves ei ole sportlastele ette nähtud peale sõimu ja makaronide miskit muud,ei imesta keegi. Kuni oli vana rasva, siis veel. Aga kui tembeldatakse ja sitatakse, ei see vast motiveeringut enam anna.
ei ole asi makaronides, poisse toitlustatakse korralikult. Jutt makaronidest on liialdus. Pigem võiks öelda, et rohkemaks pole poistel lihtsalt võimeid- see on poiste lagi.
Mitte ei mõista, miks küll vingurkommenteerijad ise suusaradadele tegusid tegema ei lähe. Nad tunduvad ju nii vägevad olevat! Võibolla siis jääb ka vingumist vähemaks. 24 meeskonna seast teatesõidus kümnendaks tulla on ju suurepärane. Jõudu ja jaksu teile, suusapoisid!
Arvad ennast tark olevat, aga tegelikult ei tea sa täpselt, millest sa räägid. Kuidas sa saad väita, kes kui palju treenib? Keegi kusagil kirjutas? Vaatasid dok. filme? Treeningmahud on enam-vähem kõigile teada. Kuidas sa seleted seda, et Alskaard treenis omal ajal 550h aastas ja samal ajal tipus olnud Daehlie üle 900h aastas? Mõlemad olid tol ajal maailma tippsuusatajad! See näitab selgelt, et iga inimene on erinev füsioloogiliselt ja kõik ei saa ega tohigi väga palju treenida. Küsimus on pigem selles, et Eesti suusatajad ei tunneta ära oma piire, väga tihti minnakse treeningutel liiga ahneks. Hea näide on Mati tiim sellel hooajal. Terve suvi treeniti koos: Poltoranin, Tammjärv, Ränkel, Kärp. Terve suvi sõideti Poltoraninist üle põhimõtteliselt treeningutel. Kontrollvõistlustel võideti teda minutitega (Eesti suvised meistrivõistlused rullsuusatamises augustis 2014). Alates novembrist pole meie mehed enam Poltokaga sammu pidada suutnud. Täna on üks mees klassikas maailma tipp, meie mehed täiesti augus. Juttu kokkuvõtteks ütleks, et meie sportlased ei treeni vähe, vaid pigem palju (kus juures siin ei saa öelda, et selles valesti treenimises alati treenerid süüdi on - sportlane ise peaks eelkõige ära tunnatama piirid). Ja pealegi on selge, et kõigist sportlastest ei tulegi maailma tippe. Täna ma väga kahtlen, et meie tegevsuusatajate seas on üldse nii andekat sportlast, kes päris maailma tippu suudaks ennast murda. Samas ei ole meie suusatajad kindlasti nii kehvad nagu nad täna on - midagi tehakse lihtsalt totaalselt valesti ja mina arvan, et see on just "liiga palju treenimine" vastuseks eelmise postituse "teadlasele"
Mis seal vahet kuidas ja kui palju pianist (sportlane) harjutab, peaasi, et lavalaudadel säraks - meelelahutajad ju mõlemad ! Kui juba rahamaailma ja raha eest esinema minnakse ei tohiks muust kui oodatud emotsiooni tekitamisest enam rääkida ! PS: oma lõbuks sõprade seltsis klimberdamine on teine teema
Põhimõtteliselt ongi sul õigus - spordis loeb tulemus ja keegi ei küsi, et kui palju ja mida sa tegid, et seda saavutada. Samas, sportlaste kaitseks ütleks, et mitte keegi ei treeni meelega valesti, ikka usuakse ja loodetakse, et sellel hooajal olen kõik õigesti teinud. Tänased kehvad suusatajad on meie parim valik meie väikesest riigist. Nii see paraku on.
Nõus, aga kui oled otsustanud hakata elukutseliseks sportlaseks, siis vali endale ka treener/treenimiskoht, mis suudab sinus eduka elukutselise kujundada. El lähe ju pianistihakatis õppima kutsekooli, kus sekretär-masinakirjutajaid ette valmistatakse lootuses, et saab näpud liikuma.
Kas siis maailmas peaks igal alal olema ainult 1-2 tegijat, sest ülejäänudel ei ole eeldusi ja seega pole mõtet harjutada (nii spordis kui muusikas, või kus iganes)? Kui võtame näiteks mingi kuulsa talendi saate (näiteks briti x faktor), kus astuvad samuti üles tuhanded muusikud. Kas kõik ülejäänud, kes ei kvalifitseeru finaali, peaksid oma unistustest koheselt loobuma? Sama näite võib ka spordis tuua. Kui võtame ära meie suusasportlased võistlustelt, siis endiselt keegi võidab ja keegi on viimane ja sinna vahele jäävad veel mitmed kümned elukutselised sportlased, kes kõik loodavad ühel heal päeval sähvatada ja edu saavutada (alati ei peagi olema selleks võit). Sinu väite juurde tagasi tulles, siis kus on kirjas, kes on õige treener, kes vale? Kus on õige harjutada ja kus on vale. Tippu on jõutud igasuguseid teid pidi - vahetevahel täiesti erinevalt harjutades ja erinevate juhendajate all treenides ja täiesti erinevates kohtades treenides. Seega pole olemas ühte kindlat mudelit, mis edu tooks. Spordi teebki huvitavaks see, et absoluutset tõde pole olemas, kuidas midagi tegema peaks...
Meelelahutustööstusse, mida elukutseliste sport kahtemata on ( müüakse raha eest emotsiooni ) on asja ikka nendel, kes on end suutnud viia tasemele, mille eest on klient/pealtvaataja valmis maksma. Tee, kuidas sellisele tasemele jõuda, jäägu vaata eest varjule. Kelle rahadega, millistes laagrites, mida süües ja millest loobudes. Ei taha te ju kontserdilgi teada seda kuidas leiti artistile õpetaja, repetiitor ja kui mitu tundi on kulunud laulusõnade õppimisele köetud või kütmata ruumis. Raha eest minnakse kontsertsaali nautima tulemust, seda emotsiooni mida kogeda loodetakse. Meil aga tahetakse just profispordi puhul eksponeerida pigem protsessi kui tulemust. Kui ei ole suudetud artisti ette valmistada, siis ei oleks ju ka õigust tal lasta raha eest antaval etendusel üles astuda. Olgu või üks, kes riiki maksumaksja kulul maailmaetendusele esinema saadetakse, aga olgu selline, kes suudab selle raha eest positiivset emotsiooni pakkuda. Pisut imelik on kõik protsessis osalejad lavale paisata ja loota ehk kellelgi seekord midagi õnnestub. Nii tehakse lasteaias, kus iga vanem aastalõpukontserdil naudib hardumuses vaid oma võsukest.
siis ju ei tasu raha raisata selliste tulemuste peale. Mehed juba küllalt vanad ja kui siiani pole nendel suurt sutsu tulnud, siis ei tulegi. Vaatamata sellele, et vorm pidi võimas olema. Milleks raha, autod, varustus? Hoiame raha parem kokku siin vaeses riigis! Võiks ju hoopis väikest Kellyt sponsoreerida. Õige oleks, et kuidas töö nõnda palk.
Selle taga ongi 3 olulist põhjust. Dopingu puudumine, Riikliku Spordi Arengukava uus suund kuni aastani 2030, õige süsteemi puudumine. Kohad on täitsa õiges tsoonis, kus oldi ka enne dopingupruukise etapi algust. Nii ongi, et 30-40-50 kohtadelt tõusti dopinguga kohe esikümnesse. Selline ongi dopingu mõjujõud. Tegelikult pole ka oluliselt valesti midagi,sest käiakse Eesti Spordi Arengukava uute suuniste jälgedes. Puudub ka õige süsteem, mis tagab ka "lollide" juhendajate korral edu, nagu ütles vist norrakoondise treener, et neil õigeid treenereid polegi, on ainult õige süsteem, mis tagab edu ka lollide korral.
teadmised, teadmised ja veel kord teadmised19. jaanuar 2015, 08:58
ja need omakorda vajavad raha, raha ja veel kord raha. tänapäeva ilu lõikavad ilukirurgid näkku ja ... ega tuu ainete kunagine kasutamine ka nii põld et bernats toob@müüb ja tulemused taga, sihukese jutu uskumiseks peab ikka väga uskuda tahta...
Eesti suusatamine on põhjast läbi. Niikaua kuni asja juhivad need mehed kes on ühe kindla mentaliteediga, mis pärineb N Liidu ajast siis asi läheb veel hullemaks!!! Vaja on uut põlvkonda nii sportlaseid kui juhte.
juriidiliselt on kõik JOKK!19. jaanuar 2015, 07:19
ehk täpselt samal tasemel kui ärma ja riigikogu ja muu selline . Advokaadid ja seadusemuutjad on oma töö hästi teinud ! Vaadates tegelikku seisu- tundub , et peale apteegiainete kadumist kadus ka eesti suusatamine ! See on ju tegelikkus ! Kas leidub keegi suuskajate tippjuhtidest ja teeks täieliku restardi- plats kogu täiega puhtaks ja alustada uuelt lehelt ! Sport on osa kogu riigi poliitikast - seega midagi sellist vaevalt tuleb. Lihtsalt võetakse vastu järjekordne süüdimatuse seadus !
KOMMENTAARID (34)