Talisport

Tiiu Valgemäe uisukooli daamide treeninggrupp tõestab, et iluuisutamine pole vaid tüdrukute jaoks

Jääkuningannad, kes ei häbene ega karda kukkuda 

Merili Luuk, 20. jaanuar 2015, 07:00
Tiiu Valgemäe uisukooli «jääkuningannade» treeninggrupi liikmed Edith Jantsus, Sirle Karu ja Margit Laansalu.Foto: Tiina Kõrtsini
Kui reeglina hoiavad keskealised daamid toonust aeroobikasaalis joogapoosis või terviseradadel kepikõndi tehes, siis seltskond vahvaid Eesti naisi tegeleb… iluuisutamisega! Ning ei mingit pingviini kombel jääl kakerdamist, vaid kaunid pääsukesed ja kaskaadid.

Varahommikul Rocca al Mare jäähallis toimuvale "Gliss Openi" uisuvõistlusele sisenedes näeb pisikesi iluuisutajaid seina najal trenni tegemas. Kaugemal venitavad veidi vanemad piitspeenikesed uisutajad.

Kui hallis hakkab kõlama valsimuusika, liugleb aga jääle mitte mõni neist piigadest, vaid helesinises printsessikleidis säravas eas naisterahvas. Kas tõesti oskab temagi uisutades kauneid poose võtta? Jah. Ja mitte üht-kahte, vaid valdab korraliku iluuisutaja kombel ikka rikkalikku valikut.

Helesinises kleidis daam on 42aastane Edith Jantsus. Viimati kuueaastasena jääl olnud naine naasis paari aasta eest kunagise hobi juurde ja läks tütarde eeskujul iluuisutrenni. "Noorem tütar tegeles alaga pikalt, kuid põlvehädade tõttu pidi ta loobuma. Loodus tühja kohta ei salli ning läksin ise asemele!"

Jantsus harjutab ligi kolm korda nädalas Tiiu Valgemäe uisukoolis. Tegemist on "jääkuningannade" treeninggrupiga, kus pole vahet, kas ja kui palju keegi on varem iluuiske jalga proovinud. Vastu võetakse kõik, kel iluuisutamine silma vähegi särama paneb! Vastavalt tasemele on võimalik harjutada algajate või edasijõudnute grupis. Viimases harjutab lisaks daamidele ka üks tugevama soo esindaja – Andres Siplane.

"Mina olen Tartust pärit ja lapsena tahtsin väga uisutamist õppida, kuid jäähalli polnud. Siis kolisin Tallinna ning sõpruskond sai kokku. Leidsime treeneri ja hakkasime harjutama. Olin siis 31aastane, praegu olen 45. Esimestel võistlustel käisin 2004. aastal linnahallis, vahelduva eduga võistlen siiani," räägib Jantsusega koos harjutav Sirle Karu.

Harrastajate treeningud ei erine laste omadest. "Tuled ja uisutad ja hakkadki peale. Sõidad algul ühe jala peal ühte kanti pidi, siis teise jala peal," tutvustab Jantsus kahe trenniaasta jooksul läbitud teekonda.

Ilusad jalalihased ja kadunud tselluliit

Aga kas kukkumist ei karda? "Milleks? Täiskasvanutel on kukkumisi vähem ja nad mõtlevad peaga. Mul ei olnud alguses üldse hirmu – sellest tuleb jagu saada! Muidugi õpetatakse kukkumist ka," selgitab Jantsus ja muigab, et uisutrennist on tolku ka Eestimaa talves – uisutamine on õpetanud keha valitsemist.

"Kõige raskem on end kokku võtta – paned kostüümi selga ja lähed kohtunike silme ette üksi jääle. Aga see on super tunne, kui saad kauni muusika saatel uisutada nii, et kedagi jääl ees pole ning ei pea kartma, et kellegagi kokku põrkad. Pärast võistlust olen enda üle uhke, et selle ära tegin!" räägib igapäevaelus advokaadina töötav Karu.

Neile sekundeerib Margit Laansalu, kes käis kuulutuse peale kahes trennis ning armus seejärel iluuisutamisesse korralikult ära: "Minu jaoks on see jäämaagia: oled jääl, sulad muusikaga kokku. Iluuisutamine tõstab enesekindlust. See on tehniliselt jube raske, aga vastutasuks saan ilusad jalalihased ja tselluliit kaob!"

Iga aasta maikuus toimub Saksamaal Oberstdorfis ülemaailmne rohkearvuline harrastajate iluuisutajate võistlus, mida peetakse ka mitteametlikuks MMiks.

"Kui lapsena tahtsin maailmameistriks saada, siis nüüd on see võimalik. Mis siis, et teistsuguses vanuseklassis. Aga see on ikkagi võimalik!" õhkab Laansalu.

Tiiu Valgemäe: nende mõistus on õige koha peal!

Omanimelise uisukooli juht ja treener Tiiu Valgemäe sõnab jääkuningannade kiituseks, et töökamaid inimesi pole ta iial näinud.

"Nad on kõik väga tublid. Silmad säravad ja nende vastuvõtuprotsent on rohkem kui 200. Keha ei pruugi küll järgi tulla, aga mõistus on õige koha peal. Ääretult vapustav!"

Valgemäe kinnitab, et kõik inimesed on suutelised uisutama. "Nad võib-olla ei oskagi alguses midagi muud teha, kui vaid käsi lehvitada, aga kui hiljem tekib tasakaalutunne, ütlevad nad: oi, sõitsin nii kiiresti, et tuul vihises kõrvades!"

Treener lisab, et vanemad õpilased aitavad palju kaasa ka uisukooli tegemistes. "Seesama "Gliss Open" toimus paljuski tänu nende initsiatiivile. Nad on pühendunud iluuisutamisele. Selliste inimestega on tänuväärne koostööd teha!"

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee