tahtsin just sama kirjutada eelmisega - meie pool samuti rõõm Reinari kui kadunud poja saabumise üle (eks seda näitas ka soe aplaus tutvustamisel) Esimese mängus ei õnnestunud, pole hullu. Lauapallid-söödud korvasid viskeebaõnne. Hoiame pöialt! Küll läheb.
Minu servas oli publiku rekatsioon - proovi veel! Pigem selline rõõmus soojus kadunud poja naasmise üle. Iga asi võtab aega. Jõudu Sõbrale ja Allikule ja loomulikult Tarvale. Mõnel vaatajal on kannatust veel küll.
KOMMENTAARID (2)