Eveli Saue uuest ametist: "Rahvast vist ära ei hirmutanud!" (2)

Algaja kommentaatorina saab ta EMil aukartustäratavalt mitmekesise praktika – esmalt oli ta eksperdirollis ERRi spordiportaali videoülekannete ajal, eile kaikus tema hääl koos teeneka teadustaja Riho Järveläineniga üle Tehvandi staadioni ja homme-ülehomme kuuleb teda Ring FMi raadioeetris.

Võrreldes spordiportaalis rääkimisega, mis on sisu ja vormi poolest sarnane ETV teleülekannetega, ajas teda kõige enam pabinasse just staadionil oleva (mitte just kõige arvukama) rahvahulga informeerimine. "Päris raske on tempokalt ja emotsionaalselt rääkida, portaalis sain rohkem lauseid läbi mõelda ja sõnalõppe ilusti välja hääldada. Aga esimese korra kohta sain hakkama. Mina ise ennast kõrvalt ei kuulnud, aga rahvas staadionilt karjudes ära ei jooksnud, nii et polnud vast väga hull," naerab ta.

Saue ei tea, kas teda saab tulevikus kuulda kommenteerimas ka ala tippvõistlusi, nagu on aastaid teinud kunagine meeste koondise liige Margus Ader, aga mingi seeme on mulda istutatud. "Kohe esimese asjana MMi teha oleks päris karm olnud. Praegu on selles mõttes lihtsam, et auditoorium pole nii suur. Veel parem oleks alustada olnud eestisisestest võistlustest. Esialgu ei kavatse sellest endale karjääri teha, pigem lihtsalt aitan neid, kel huvi on."

Töö juurde pole nägu näidanud

Kuus korda maailmakarikasarjas esikümnesse jõudnud Saue on pärast tippsportlase karjääri töötanud IT-firma Nortali süsteemianalüütikuna. Argipäeva toovad lisaks praegusele kommenteerimisele vaheldust laskesuusaliidu juhatusse kuulumine ja nädalas 6-8 tundi treenimine. Saue ise nimetab seda küll tervislikuks liigutamiseks, sest suuri koormusi ta peale ei pane.

"Viimased päevad pole kommenteerimise tõttu töö juurde nägu näidanud. Olgugi, et olen kajastanud ainult naiste sõite, võtab n-ö eksperdiks olemine pool päeva ära. Ettevalmistus tuleb ära teha, kuigi internet on selle hoopis hõlpsamaks teinud," selgitab Saue EMi-aegset rütmi.

Tippspordi kuldne pale ei peibuta

Hoolimata sellest, et suurte mahtudega ta enam ei harjuta, osaleb 30aastane Saue endiselt Eesti meistrivõistlustel. Enne aastavahetust pääses ta jälitussõidus kolmandana poodiumile ja edestas näiteks praeguseid koondislasi Kristel Viigipuud, Grete Gaimi ja Johanna Talihärmi.

Kas sellised hetked tippspordi järele igatsema ei pane? "Tunnen selleks tippsporti liiga hästi. Vahepeal mõtled küll, et kui Eestis on sügisel pime ja märg, siis oi kui tore oleks samal ajal Ramsaus laagris olla! Ja siis vaatad jaanuaris televiisorist Anterselva MK-etappi, kus päike paistab ja endised konkurendid saavad poodiumile. Mõtled, et mis oleks kui…? Aga seejärel tuleb meelde, mis sinna saamiseks vaja teha on. Treeningud, raha ja taustajõudude otsimine, psühholoogiline pinge, võistluselt võistlusele reisimine – see kõik on raske," arutleb ta, et kiusatustunne on kerge kaduma.

Pole ju saladus, et tippspordi alla ei kuulu ainult raja läbimine ja padrunite kulutamine, kõik muu tuleb sinna otsa. Nii tunneb Saue, et põhitöö kõrvalt alaliidu juhatuses olemine ja muude juhuotsadega tegelemine sööb võrreldes sportlaskarjääriga oluliselt vähem närvirakke. "Pinget on vähem ja elu lihtsam. Saangi võtta igasuguseid kõrvalasju ja on ka vabu õhtuid, millal näiteks teatrisse minna."