Talisport

Eesti laskesuusatamise probleem: keegi ei tea, kuidas paremaks saada! (4)

Ats Kuldkepp, Otepää, 2. veebruar 2015, 07:00
KÄPULI: Kauri Kõiv langes pärast laskesuusatamise-EMi sprindidistantsi näoli lumme. Pärast jälitussõitu nentis ta, et keegi ei tea, kuidas eestlased kõrgemaid kohti saama hakkaks. Foto: Aldo Luud
Otepääl peetav laskesuusatamise-EM on kinnitanud kartusi, et ala on täiskasvanute puhul üpris käpuli. Koondise vastutav treener Janno Prants on alates hooaja algusest rääkinud, et sportlaste vorm peaks tiitlivõistlusteks paranema, aga positiivselt on üllatanud pigem need, kellelt suurt midagi ei oodatudki. Ja mis kõige hullem, keegi ei tea kedagi, kes teaks, kuidas probleemipundart lahti harutada.

Üleeilses sprindis ja eilses jälitussõidus tõusid Eesti sportlastest enim esile Darja Jurlova ja Kalev Ermits, keda pole kunagi saatnud eriline meediakära. Pealegi jäi nende hooajaeelne ettevalmistus poolikuks, sest Jurlova käis kahel operatsioonil ja Ermits veetis suvekuud kaitseväe spordiroodus.

Samal teemal

Kogenumad tegijad, nagu Roland Lessing ja Kadri Lehtla, hakkasid päevade möödudes järjest rohkem lasketiirus eksima ja kaotasid sellega lootused kõrgele kohale. Kauri Kõivul andis tunda äsjapõetud haigus, Indrek Tobreluts ei saanud aga seljavalude tõttu sprindis ja jälitussõidus üldse kaasa teha.

Hoolimata kõigest ei näinud Prants nurinaks põhjust. "Mina jään igal juhul sportlastega rahule. Eks nad ise ootasid võib-olla paremaid kohti, mehed rohkem, naised vähem," rääkis ta pärast meeste jälitussõitu.

Teades, et eriti naiste puhul on EMi konkurents hõre, siis tuleb näiteks Jurlova saavutatud 12. ja 14. kohti võtta koefitsiendiga. MK-sarjas heideldes oleks ta taoliste esitustega jäänud ilmselt punktidelt ehk 40 parema seast napilt välja. Sel juhul poleks avalikkus sellest väljagi teinud, mis siis, et suvel kaks operatsiooni läbi teinud 22aastane piiga etteasteid saab raskusi arvesse võttes igati kiita.

Vigadest õppimise aasta?

Eesti laskesuusatajate tase on aasta-aastalt alla läinud ja ilmekaks näiteks on see, et MK-punkte on sel hooajal teeninud vaid 36aastane Lessing. Selles pole Prants loomulikult peamine süüdlane, sest koondise vastutavaks treeneriks sai ta alles suvel. Pealegi harjutasid sportlased isiklike treenerite käe all ja kõigil tuli rahalised mured omal käel lahendada.

Prantsu sõnul tekkis taoline süsteem mitme asja kokkulangemisel. Esiteks sai läbi Sotši olümpiatsükkel ja selle tõttu vähenes EOK ja riigi toetus, teiseks oli see osade sportlaste soov. "Nad tundsid vajadust individuaalsema lähenemise järele ja lõpuks tuligi välja selline katsetamise aasta. Kindlasti on seal palju puudujääke, aga püüame vigadest õppida," viitas Prants eelmise peatreeneri Maris Cakarsi ajale, millal näiteks Lehtla ei soovinud lätlase plaanide järgi harjutada. Lessing ja Tobreluts külvasid Cakarsi samas kiitusega üle.

Jurlova ütles pärast jälitussõitu, et laskesuusatamisel on praegu rasked ajad. "Võrreldes teiste riikidega pole kompetentseid treenereid, näiteks meie koondisel puudub laske­treener täielikult. Suusahoolduses oleme maas, meditsiinis samuti, raha pole. Harjutame enda klubitreenerite käe all, aga nemad tegelevad peamiselt lastega ja neid ei saa ju lugeda tipptreeneriteks," tunnistas ta.

Kõiv, kelle suuski määrib erinevalt teistest koondislastest MK-sarjas ja MMil Sloveenia hooldemeeskond, ei kujuta ette, kuidas eestlased kiiremini sõitma ja paremini laskma panna. "Kui tuua kohale miljon eurot, ei hakka me järsku esikümnesse sõitma. Keegi ei oska öelda, miks me sõidame selliste kohtade peale nagu praegu. Ja ma ei tea, kas meil on neid inimesi, kes juhataks meid nendeni, kes oskaks probleeme lahendada," oli ta nõutu.

Küsides Prantsult, kas laskesuusaringkondades paistab kuskilt mänedžerioskustega inimene, kes alale uue hoo sisse lükkaks ja rahavoogu suurendaks, möönab ta, et võti võibki seal peituda. "Küsimus on täiesti naelapea pihta. Oleme sellise inimese vajalikkust alaliidus arutanud ja leiame, et meile oleks kedagi taolist juurde vaja. Hiljemalt kevadel peame mingeid samme selles suunas astuma. See inimene ei pea olema tingimata laskesuusataustaga, vaid et tal oleks sära silmades," vastas ta.

2012. aastal tippspordist loobunud viimase aastakümne Eesti edukaim laskesuusataja Eveli Saue on põhitöö kõrvalt laskesuusaföderatsiooni juhatuse liige ja möönab, et ka tema võiks lemmikala heaks rohkem panustada. "Mul on oma sportlaskarjäär veel liiga selgelt meeles, seega olen seni püüdnud ennast tava­ellu sisse sulatada. See, et minu panus pole seni kuigi suur olnud, näitab ka laskesuusatamise rahastamisolukord," rääkis ta.

Temagi on mõelnud, et uuendusmeelne ja säravate ideedega inimene tuleks ala juurde meelitada, aga see pole lihtne. "Lihtsalt aitäh eest ei tule meile keegi appi. Võimekad tegijad on hinnatud igal elualal ja neid hoitakse kinni. Neile ei saa peale minna jutuga, et oleme jube ägedad mehed ja aidake meid. Teine variant on see, et kasvab keegi noorte hulgast, kes suudab asja orkestreerida ja ei võistle ainult ise, vaid loob ka teistele võimalusi," arutles ta.

Käimasoleva EMi taustal võiks loota, et selleks võiks olla juunioride seas kaks hõbemedalit võitnud Rene Zahkna, aga esialgu peab ta paari aasta jooksul täiskasvanute klassi õnnestunult sisse elama, mis pole tema eelkäijatel üldjuhul õnnestunud. Ja selleks on alaliidul vaja aidata teda, mitte vastupidi.

Laskesuusatamise-EM

Naiste sprint

1. Coline Vardin (Prantsusmaa)

2. Weronika Nowakowska-Ziemniak (Poola)

3. Jekaterina Šumilova (Venemaa)

15. Kadri Lehtla, 19. Darja Jurlova,

45. Johanna Talihärm, 50. Kristel Viigipuu.

Meeste sprint

1. Aleksei Slepov (Venemaa)

2. Lars Helge Birkeland (Norra)

3. Antonin Guigonnat (Prantsusmaa)

22. Kauri Kõiv, 24. Kalev Ermits,

29. Roland Lessing, 31. Martin Remmelg.

Naisjuunioride jälitussõit

1. Anastassia Merkušina (Ukraina)

2. Uljana Kaiševa (Venemaa)

3. Dunja Zdouc (Austria)

14. Regina Oja, 22. Meril Beilmann,

26. Tuuli Tomingas, 43. Kelly Vainlo.

Meesjuunioride jälitussõit

1. Eduard Lapõtov (Venemaa)

2. Rene Zahkna(Eesti)

3. Aleksandr Povarnitsõn (Venemaa)

23. Johan Talihärm, 41. Tarvi Sikk,

51. Peeter Kompus.

Naiste jälitussõit

1. Jekaterina Šumilova (Venemaa)

2. Irina Varvõnets (Ukraina)

3. Jekaterina Jurlova (Venemaa)

14. Darja Jurlova, 18. Kadri Lehtla,

32. Johanna Talihärm, 35. Kristel Viigipuu.

Meeste jälitussõit

1. Aleksei Slepov (Venemaa)

2. Kasimir Anev (Bulgaaria)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee