AAFRIKA MEISTRIVÕISTLUSED | Tasumise tund? (1)

"Olen olnud jalgpallis mängija ja treenerina 45 aastat, kuid midagi sellist pole ma mitte kunagi näinud. See tulemus oli läbi surutud ning ma ei saa seda aktsepteerida. Kohtunik tegi kohutava vea, see on karjuv ülekohus," põrutas mängu järel Tuneesia belglasest peatreener Georges Leekens ning igapäevaleiba Bordeaux klubis teeniv mängujuht Wahbi Khazri lisas omalt poolt:

"See on skandaal! Kohtunik võitis selle mängu ja tappis jalgpalli, see on vastuvõetamatu. Väärisime võitu, kuid kohtunik oli täna meist parem. Ausalt öelda, kui näen selliseid asju, tahaks koju ära minna. Oleme Aafrikas tänapäevasest jalgpallist ikka väga kaugel."

Tuneeslaste viha on mõistetav: mingit penaltit selles olukorras mõistagi ei olnud:

Kuid – NB! ka alagrupiturniiri viimases kohtumises teenis Ekvatoriaal-Guinea väga kaheldava penalti, Javier Balboa realiseeris sellegi ja viis kodumeeskonna juhtima. Lõpuks löödi üks värav veel ning võideti kohtumine 2:0 – ning võit oli ka ainus, mis Ekvatoriaal-Guineale sobis, viigi või kaotuse korral oleks edasi pääsenud Gabon.

"See polnud mingi penalti, Balboa sukeldus ning ma olen küllalt pikka aega jalgpallis olnud, et selliseid asju teada. Ma pole eelnevalt töötanud supermarketis," turtsus tolle matši järel Gaboni peatreener, Portugali koondise kunagine kaitsetugisammas Jorge Costa.

Pannes need kaks "penaltit" kõrvuti, ei pea olema Sherlock Holmes mõistmaks: nähtavasti on see siis tasu väikesele Ekvatoriaal-Guineale, kes nõustus algselt turniiri korraldama pidanud Maroko loobumise järel Aafrika jalgpalliliidu härradele vastu tulema ning võistlust võõrustama, kuigi sel hetkel oli Musta Mandri suurima vutipeo ette nähtud alguseni vaid kaks kuud.

Fotol: Tuneesia mängijad tahtsid pärast mängu kohtunik Rajindraparsad Seechurni elusast peast nahk panna. Õigusega

Et asjalood sellisteks võivad kujuneda, sai tegelikult aimu juba avamängus, kui Emilio Nsue oli Kongole juhtväravat lüües napis suluseisus, värav loeti aga ära. Samas – teisel poolajal lõi Nsue veel ühe värava, sedapuhku aga fikseeriti suluseis, kuigi telekordused näitasid, et seda ei olnud. Kohtumise lõpu eel õnnestus Kongol viigistada ja matš lõppeski 1:1.

Teises kohtumises Burkina Fasoga (0:0) vandenõuteooriad toitu ei saanud, kuid siis tulid need "saatuslikud" mängud Gaboni ja Tuneesiaga. Kusjuures erilist märkimist väärib minu arvates veel asjaolu, et veerandfinaalis jäi tehtud vigade arv lõpuks 41:12 Tuneesia "kasuks"! Kas tõesti tegid väljakuperemehed tuneeslastest pea neli korda vähem vigu?! Kindlasti mitte, kuid paljudel juhtudel Seechurn ilmselgelt ignoreeris ekvatoriaalguinealaste määrusterikkumisi, samal ajal kui tuneeslased kuulsid sarnastes olukordades vilet piltlikult öeldes veel enne, kui reaalne kontakt toimunudki oli.

Fotol: Võitjate üle kohut ei mõisteta? Ekvatoriaal-Guinea keskkaitsja Rui kommenteeris vastuolulist penaltiolukorda järgnevalt: "Kohtunik on väljakul boss ja kui tema ütleb, et on penalti, siis on penalti. Muu mind ei huvita."

Mõistagi ei ole Aafrika vilemeeste tase kunagi väga kiita olnud, kuid taolist "ära vilistamist" ausalt öeldes lähimast minevikust küll ei meenu. Pigem olen tabanud end viimastel turniiridel mõtlemast, et ennäe! üllatavalt kenasti saavad kohtunikud hakkama (vigu on ikka sisse tulnud, aga nendest pole pääsu ka n-ö Euroopa tasemel). Tõsi, viimastel turniiridel – ja ka tänavune pole paraku erandiks – kipuvad Aafrika kohtunikud liiga palju andma nn turvalist vilet, ehk et lasevad oma puhumisriistal kõlada vähimagi kontakti puhul ja ka siis, kui selleks tegelikult mingit põhjust ei ole ning 99% juhtudest antakse see "turvaline vile" kaitsva meeskonna kasuks. Mängutempole- ja dünaamikale taoline vilistamine mõistagi positiivselt ei mõju. Kuid "turvaline vile" ja "äravilistamine" on siiski kaks eri asja ning ses suhtes võib juba praegu ära öelda, et Ekvatoriaal-Guinea – Tuneesia mängus juhtunu pärast tuleb tänavuse turniiri kohtunikutööle anda mitterahuldav hinne. Mis siis, et tõenäoliselt oli Rajindraparsad Seechurn lihtsalt õnnetu "tankist."

Fotol: Aafrika jalgpalliliidu president Issa Hayatou andis turniiri avamängu eel Ekvatoriaal-Guinea presidendile Teodoro Obiangile üle tähtsa ordeni. Tundub, et sellega kingitused ei piirdunud.

Mida soovitada Ghana koondisele, kellel eeloleval neljapäeval Ekvatoriaal-Guineaga poolfinaalis heidelda tuleb? Esiteks mõistagi: tuleb lihtsalt oma loodavad võimalused ka ära realiseerida – kui Gabon/Tuneesia oleks sellega hakkama saanud, ei oleks praegu põhjust kohutavast kohtunikutööst rääkida ning saaks keskenduda kõige tähtsamale ehk mängule. Ning teiseks: oma karistusalas ei tohi teha ühtki liigutust – või veel parem, neid liigutusi ei tohi isegi mitte kavatseda - mis lubaks kohtunikul vilele hääled sisse ajada. See tähendab seda, et ekvatoriaalguinealastest tuleb oma kastis olla nii kaugel kui võimalik ning ehk siis seekord on mängule määratud kohtunik halastaja ja järjekordset Byron Moreno nimelist diplomit pole põhjust välja anda.

Veerandfinaalide ennustamisega läksin taas alt – vaid Ghana võidu suutsingi ära arvata, kuid jonni ei jäta ja üritan uuesti. Ehk siis prognoos poolfinaalideks:

Ekvatoriaal-Guinea – Ghana 0:2

Kuigi kohtunike panus Ekvatoriaal-Guinea edenemisse on olnud märkimisväärne, siis samal ajal tuleb tõdeda, et suudetakse ikkagi ka ise mängida ning vastaste elu kibedaks teha - ka Tuneesia-mängu penaltile eelnes ju üks väga hea moment, mille Nsue sisse pidanuks lööma.

Ghana peatreener Avram Grant on samal ajal leidnud oma kõige optimaalsema koosseisu ning kui need mehed mütsiga lööma ei lähe ning suudavad olla samal tasemel nagu veerandfinaalis Guineaga (3:0), siis ei tohiks edasipääsuga probleeme tekkida.

Ning ausalt öeldes ei usu ka, et kolmandas mängus järjest kohtunike poolt Ekvatoriaal-Guineale samal kombel "teeneid" osutatakse, nüüd on nad siiski nelja parema sekka välja jõudnud (mis toob kaasa ka vähemalt pronksimatši), ehk et loodetavasti on ka kõrgemal pool aru saadud, et aitab küll ning asjad pannakse paika ikkagi jalgpalliväljakul.

Fotol: Ghana mäng on matš-matšilt paranenud ning kui poolfinaalis samal kombel jätkatakse, saadakse Ekvatoriaal-Guineas veel kõvasti kepsu lüüa

Kongo DV – Elevandiluurannik 2:3

Nagu juba eelvaates sai mainitud, suutis Kongo DV valikturniiri käigus Elevandiluuranniku kodustaadionil toimunud matši 4:3 võita – seega võiks ehk nüüdki oodata lõbusat ja ründavat jalgpalli. Seda enam, et kongodvlastele meeldib niikuinii rünnata ning Elevandiluurannikul peaks omakorda pärast Alžeeria alistamist suuremad pinged maas olema.

Fotol: Elevandiluuranniku peatreener Herve Renard  tunnistas pärast  veerandfinaali Alžeeriaga ausalt, et parem meeskond kaotas.

Märksõnaks peakski saama kaitse vs rünnak: mõlemal meeskonnal on eesliinis kasutada rohkelt tulejõudu, samal ajal kui kaitses suudavad mõlemad korralikult väristada (kuidas küll sai Villareal Elevantide keskkaitsja Eric Bailly eest Espanyolile äsja ligi kuus miljonit eurot maksta?!). Seega siis – kumb taga vähem eksib, see selle mängu ka võidab. Ennustan siis, et Elevandiluurannik eksib vähem.

Veerandfinaalide tipphetked

Kongo Vabariik – Kongo Demokraatlik Vabariik 2:4

Tuneesia – Ekvatoriaal-Guinea 1:2 (lisaajal)

Ghana – Guinea 3:0

Elevandiluurannik – Alžeeria 3:1

Ning lõpetuseks taas ka minu isiklik veerandfinaalide sümboolne meeskond: