Talisport

Mida teha, et medalimasin Rene Zahkna kunagi päris tippu jõuaks? (16)

Ats Kuldkepp, Otepää, 3. veebruar 2015 07:00
TEGIJA: Rene Zahkna on noorteklassides kuhjaga medaleid toonud, aga ­täiskasvanute sekka suundudes läheb vaja kannatust. Foto: ALDO LUUD
20aastane laskesuusataja Rene Zahkna on aastate jooksul võidetud kaheksa noorte- ja juuniorideklassi tiitlivõistluste medaliga tõestanud, et omavanuste seas on ta üks andekamaid ja parema närvikavaga sportlasi. Järgmisel aastal tuleb tal siirduda aga täiskasvanute sekka ja see võib hoiatavate näidete põhjal kujuneda parajaks katsumuseks.

Ka Otepääl peetaval EMil rõõmustas Zahkna kodupublikut kahe hõbemedaliga, kuigi sõiduvorm läks järjest halvemuse poole. Kuigi noormees on kogunud tiitlivõistlustelt märksa rohkem väärismetalli kui teised viimase aja Eesti laskesuusatamise talendid, on ometi põhjust küsida, kas ta suudab olude kiuste edasi areneda või kukub auku? Kõige hoiatavam näide on 2012. aasta noorte maailmameister Grete Gaim, kes kavatseb tänavusele hooajale üleväsimuse ja -treenituse tõttu juba kriipsu peale tõmmata.

Samal teemal

Zahkna sõnul paneb ta edasised plaanid paika kevadel, praegu on kindel vaid see, et suvel läbib ta spordi­rühmas ajateenistuse. "Ilmselt pean pärast seda juba rohkem täiskasvanute koondisega treenima. Minu senine treener Tõnu Pääsuke tahab vast juunioridega edasi tegelda," pakub Zahkna.

Samas pole sel hooajal Eesti koondist õieti olnudki, sest kõik sportlased harjutavad oma klubitreenerite käe all ja peatreener Janno Prants on rohkem spordi­väline koordinaator. "Äkki tekib mingi koondis. Ei julge tegelikult nii kaugele ette mõelda," jätkab Zahkna ebalevalt.

Küll tunnistab ta, et mingid ootused tal tuleviku suhtes on. "Pooldan, et oleks karmikäeline treener, kelle sõna järgi kõik asjad käivad. Võib-olla on praegu sportlastel isegi liiga palju sõnaõigust."

Liiga vara suurde mängu

Pääsukese sõnul on Zahkna puhul seni olnud üks suur pluss – teda ei pandud juuniorideklassis olles Gaimi, Johanna Talihärmi ja Darja Jurlova kombel MK-karussellile. "Seda viga on tehtud aastakümneid ja ma pole seda iialgi õigeks pidanud. Jumal tänatud, et Renega samamoodi ei läinud! Usun, et mida kauem suudan noori eakohastel võistlustel hoida, seda kõvemaks nad kunagi saavad," on Pääsuke resoluutne. Tema hinnangul tuleb noortel laskesuusatajatel õppida võitma. "Ka noorte seas on esimeseks tulla päris raske. Suurem osa sportlasi ei suuda korraga liiga suurt sammu astuda. Kannatust on vaja! Lõpuks ongi nii, et loksud karjääri algusest peale tagaotsas."

Pääsukesega on sama meelt ka Eesti viimase kümnendi edukaim laskesuusataja Eveli Saue, kes 2012. aastal karjääri lõpetanuna kuulub eelmisest aastast ka alaliidu juhatusse. "Kui sellises vanuses sportlased panna pidevalt MK-sarja sõitma, võivad sellel olla päris hirmsad tagajärjed. Areng võib ainuüksi selle tõttu seisma jääda," räägib ta. Mõlemad toonitavad, et kui Zahkna ka esimesel täiskasvanute hooajal midagi erilist ei saavuta, pole veel hullu ühti. "Üks hooaeg ei tähenda veel midagi. Peaaegu kõigil läheb mingi aasta nässu. Esiteks tuleb luua võimalused, et sporti saaks edasi teha ka siis, kui üks aasta ebaõnnestub. Teiseks ei tohi mingil juhul loomulikku arengut kunstlikult kiirendama hakata," on Saue kindel. Pääsuke lisab varasemate juunioride staaride näitel, et täiskasvanute klassi sulandumiseks läheb tavaliselt aega kaks-kolm aastat.

Gaim, Talihärm ja Jurlova saadeti alaliidu soovil MK-sarja sõitma peamiselt selle tõttu, et Eesti saaks Sotši olümpiale võimalikult palju kohti. Pärast Saue lõpetamist oli ainus kogenum rahvusvahelise klassiga naislaske­suusataja Kadri Lehtla ja seega pandi noored n-ö tanki. 2011-12 tõstis pead ka eelmainitud kolmikust paar aastat vanem Kristel Viigipuu, aga temagi tulemused on järjest nigelamaks jäänud.