Uhke nimekiri: Korvpalli-Kalevite võitude TOP7 (5)

Eesti korvpalli ei saa võrrelda USA Dream Teami ega Moskva CSKAga, kellele on võidud igapäevased asjad. Meie klubid ei saa liiga palju võite, veel

vähem suuri võite. Seda magusamad need suured aga on ja üleeilne päev kirjutas parimad taas ümber.

Seekord vaatleme perioodi pärast 1991. aastat ja klubisid, millel nimes Kalev. Ehk eelmisel sajandil oli neist tegija meeskond, kus mänedžeriks Riho Soonik, sel sajandil Kalev/Cramo. Ning tuleb tõdeda, et neist viimane haarab üha jõulisemalt suurema osa endale.

Nižni Novgorodi alistamine 110:76 on ilmselgelt Eesti klubikorvpalli kõigi aegade parim võit.

1. Kalev/Cramo – Nižni Novgorod 110:76

1. veebruar 2015, VTB Ühisliiga alagrupiturniir.

Nižni Novgorod kerkis eelmisel hooajal komeedina Venemaa tubli keskmiku seisusest tippu ning lööb sel hooajal laineid juba Euroliigas. Alagrupis jäeti seljataha Kaasani Unics ja jõuti 16 parema hulka, kus on kindlalt alistatud nii Milano Emporio Armani kui ka Istanbuli Anadolu Efes, samuti mängiti eelmisel nädalal Moskva CSKA vastu välja lisaaeg. Ja nüüd väisas niisugune sats VTB Ühisliiga raames Tallinna. Mäng kujunes aga sääraseks, kus polnud küll aru saada, kumb parajasti püüab Euroliigas veerandfinaalipääset. Gregor Arbeti täpsed visked, Rain Veidemani vahedad läbimurded, Scott Machado-Frank Elegari nauditav koostöö ja ennastsalgav kaitsetegevus – mis juhtub, kui Kalev suudab kõike seda ka 19. veebruaril CSKA vastu?

2. Kalev/Cramo – Kaasani Unics 60:57

24. november 2013, VTB Ühisliiga alagrupiturniir.

Teisele kohale langeb eelmisel aastal Ühis­liigas saadud särav võit Kaasani Unicsi üle. Tolleks hetkeks polnud Martin Müürsepa kunagine koduklubi saanud hooajal ei Ühisliigas ega eurosarjas veel ühtegi kaotust. Mäletame viskemasinat Andrew Goudelocki, kes vajalikul hetkel võttis palli ja saatis selle korvi, kas või 9 meetrilt. Kuid mitte tol õhtul Tallinnas, kus tema viimane vise kukkus hoopis "ässaks". Kevadel selgus, et Kalevilt saadud kaotus jäigi põhiturniiril Unicsi ainsaks, mis tõstab selle väärtust veelgi. Asjaolud, kas vastane võis olla väsinud või Kalevit alahinnata, ei mängi mingit rolli – neid lisaandmeid turniiritabelisse ei kanta.

3. Tallinna Kalev – Moskva CSKA 95:85

30. detsember 1995, Haarlemi jõuluturniiri finaal.

Tegemist polnud küll ametliku sarja, vaid ses Hollandi linnas aastavahetuse paiku korraldatud populaarsete turniiridega, aga see ei kahanda tolle võidu maitset. Kalev anno 1995/96 oli tegelikult võimsa koosseisuga – hüppelauaks NBAsse kasutas seda Martin Müürsepp, lisaks Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Margus Metstak, Sergei Babenko ning ameeriklased Keith Hill ja Terry Coner. Haarlemi turniiri poolfinaalis murti maha Austraalia olümpiakoondis ning finaalis CSKA, kes polnud siis küll nii kõva sõna kui täna, aga koosnes 1994. ja 1998. aasta MMil hõbemedali võitnud Venemaa koondise tuumikust. Esikohamängus hiilgas 33 punkti visanud Martin Müürsepp .

4. BC Kalev/Cramo – Kaunase Žalgiris 84:57

5. veebruar 2009, Balti liiga alagrupiturniir.

Kaunase Žalgirisel on olnud tõuse ja langusi, rahaliselt paremaid ja raskemaid aegu, kuid nad on olnud kogu aeg mängus, Liidu aegadest saati – impeeriumi meistriks tuldi 1951 ning kolmel korral järjest mälestusväärsetel 1980ndatel finaalis CSKAd alistades. 1999 triumfeeriti Euroliigas. Kes tol hetkel pakkunuks, et kümme aastat hiljem paneb Kalev Leedu aule ja uhkusele 30ga ära (tolle satsi liidrid olid Mantas Kalnietis ja Paulius Jankunas), saadetuks vist hullumajja. Aga nii läks. Hooajal 2008/09 viimast hooaega Kalevis mänginud

Kristjan Kangur küll võttis rahulikult: Kui finaalis samasugune võit tuleks, oleks teine asi!"

5. BC Kalev/Cramo – Bandirma Banvit 75:72

20. november 2013, EuroCupi alagrupiturniir.

Üle-eelmise aasta novembri teisel poolel tõusis Kalev hiilgavasse vormi ning siinse TOPi kaks võitu saadi viie päeva jooksul (teine neli päeva hiljem Unicsi üle). Banvit pole küll liiga kuulus nimi, aga asjad tuleb asetada konteksti. Türgi liiga tipud Fenerbahce Ülker ja Anadolu Efes kuuluvad aastaid Euroopa esikümnesse. Banvit oli selleks ajaks alustanud kodust hooaega seitsme võiduga, alistades kindlalt ka Ülkeri. Hooaja edasine kulg näitas, et Banvit ongi nii kõva – koduliiga põhiturniiril saadi esikoht. Play-off läks veidi kehvemini, kuid klubi tegemised ei jäänud tähelepanuta – Moskva CSKA tõmbas peatreener Dimitris Itoudise enda juhendajaks.

6. Villeurbanne’i Asvel – BC Kalev/Cramo 91:95

13. november 2007, ULEB Cupi alagrupiturniir.

See oli võõrsil üks enam kõlapinda leidnud klubimängudest. Asvel oli eelmisel kümnendil kõvem sõna kui praegu ja kuulus pikka aega ka Vana Maailma tugevaimasse, Euroliigasse. Ega nende toonanegi koosseis papist olnud. Emotsionaalses plaanis tõi mängu kodusele fännile tublisti lähemale Tarmo Tiisleri kullafondi kuulunud raadioreportaaž. Reporteri keemaminemiseks olid loodud kõik tingimused: põnev mäng, lisaaeg, omade võit ning Kristjan Kanguri särav partii (24 punkti). Kaks hooaega hiljem mängis juba Kangur ise Asvelis, aga suure tõenäosusega hakkas klubi just pärast toda kohtumist Kaleviga tal silma peal hoidma.

7. Tallinna Kalev – Bursa Tofas 63:62

11. detsember 1996, Korac Cupi 1/16-finaali kordusmäng.

Kalev oli võitnud neljaliikmelises alagrupis esikoha, kuid kohamängude vastasega polnud õnne, sest kohtuda tuli hiljem finaali jõudnud sitke Türgi klubiga. Et kahe mängu punktide summa loeti kokku, oli teada, et pärast võõrsil saadud 63:69 kaotust vajatakse kodus vähemalt seitsmepunktilist võitu. Kreekast olid tagasi Tiit Sokk ja Aivar Kuusmaa ning eeldati, et ülesanne on täidetav, aga kuidas ka ei punnitatud, vahet vajalikuks ei saadud. Tofas toetus põhiliselt kuuele mehele, kellest ameerika ässad Rashard Griffith ja Steven Rogers mängisid Tallinnas kõik 40 ning horvaadist aju Vladan Alanovic 37 minutit.