Spordiblogi

Deivil Tserp: Eesti talispordis on miraažiefekt (4)

Deivil Tserp, 9. veebruar 2015 10:00
Laskesuusataja Rene Zahkna on noorte ja juunioride klassis võitnud kaheksa tiitlivõistluste medalit, kuid ta teab, et tee täiskasvanute eliiti on pikk ja raske.Foto: ALDO LUUD
Eesti talispordi viletsast seisust on viimasel ajal väga palju juttu olnud. Hiljuti lõppenud noorte ja juunioride tiitlivõistluste põhjal võiks ju optimistlikult hõisata, et tagalas on mitu lootustandvat sportlast ning tulevik ei pruugigi olla tume.

Laskesuusataja Rene Zahkna võitis kodusel juunioride EMil kaks hõbemedalit, kahevõistleja Kristjan Ilves Almatõs juunioride MMil pronksi, murdmaasuusataja Kaarel Kasper Kõrge sai samal võistlusel kaks korda 13. koha.

Noorte ja juunioride tiitlivõistlustelt kokku juba kaheksa medalit napsanud Zahkna on nutikas sportlane. Ta rõhutab, et tee täiskasvanute eliiti on pikk ja käänuline ning kunagi ei tea, milline ootamatus varitseb järgmise kurvi taga. Ühtlasi on Zahkna märkinud, et alati ei sõltu kõik rahast.

Kui Grete Gaim kolm aastat tagasi noorte laskesuusatamise MMil jälitussõidus maailmameistriks krooniti, tundus paljudele, et lihvimata teemant on meil olemas. Paraku tammub piiga praegu teelahkmel. Pärast Otepää EMi teatas ta meediale, et jätab hooaja pooleli.

Ometi tegi Gaim mulluse hooaja järel kannapöörde – ta otsis toetajad ja läks Norrasse harjutama. See paistis olevat üks targemaid otsuseid, mida Eesti talialade tulevikulootused on lähiminevikus langetanud. Aga...

Mõistagi ei saa Eesti-suguses väikeriigis tippsportlasi esile kerkida sama massiliselt kui kuuseriisikaid eelmise suve lõpus. Kuid siinkirjutaja on veendunud, et edukaid atleete võiks olla tunduvalt rohkem.

Kahjuks on Eesti spordi juhtoinad teinud lambaotsuseid. Kõige hullem neist on spordi muutmine luksuskaubaks. Sandisente teenivale lapsevanemale pole taskukohane kulutada järeltulija harrastus(t)ele aastas pehmelt väljendudes mitusada eurot.

Samas ei ole enam tasuta uisuväljakuid, millel saaks tritsutada või jäähokit mängida. Vähemalt 1980ndatel aastatel oli niinimetatud hoovisport veel väga populaarne.

Hiljuti intervjueerisin 90. sünnipäeva tähistanud kahekordset maadluse maailmameistrit August Englast, kes ütles: meie ei suuda internetti kinni keerata! Sestap peamegi leppima olukorraga, et paljud noored koogutavad hommikust õhtuni arvuti ees ja suretavad lihaseid.

Eesti (noor)sportlaste treenitus on pahatihti kehv ehk teisisõnu pole neil õiget põhja all. Eks mitu suusatreenerit ole rääkinud, et nüüd tuuakse ärahellitatud võsukesed autoga trenni ja viiakse samamoodi ka minema.

Kui vaatame meie tulevikulootuste kohti tiitlivõistlustel ja kaotust medalivõitjatele, siis tuleb kurvastusega tõdeda, et vahed on masendavalt suured. Mõni jõuab korraks pildile, ent kaob sealt kiirelt. Näiteks kahevõistleja Risto Raudberg tegi Euroopa taliolümpiafestivalil pikima hüppe, kuid viletsate stiilipunktide tõttu startis ta kuuendana, liidrist neli sekundit hiljem. 10 km pikkuse suusasõiduga taandus Raudberg 27. kohale ja kaotas sakslasest võitjale Willi Hengelhauptile koguni 3.07,7ga.

Kahevõistlejate treener Andrus Ilves ütles, et hooaja ettevalmistuses läks põhirõhk hüpetele. Mis siis ikka, loodetavasti leitakse järgmiseks talveks valmistudes aega ka suusakiiruse parandamiseks. Paremat üldtreenitust tuleb soovida teistelegi tippurühkijatele.

Samal teemal

18.02.2015
EOK toetab noori laskesuusatajaid mitmekümne tuhande euroga