Elevantide kauaoodatud triumf Aafrika jalgpalli õuduste õhtul

30. Aafrika meistrivõistlused võinuks olla kontinendi suur pidupäev, aga paraku mitte. Samal ajal kui Elevandiluurannik alistas 0:0 lõppenud normaal- ja lisaaja järel penaltiseerias 9:8 Ghana (otsustavaks sai seeria 11. voor, kus lõid väravavahid; Elevantide puurivaht Boubacar Barry tõrjus ametivenna löögi ja realiseeris siis ise penalti, mis tagas tiitlivõidu), leidis Kairos aset tragöödia, kui Zamaleki ja ENPPi vahelise vutimatši eel vallandunud tunglemises kaotas elu vähemalt 22 jalgpallifänni ning 40 said vigastada.

Vaid kolm aastat tagasi hukkus Egiptuses Port Saidi staadionil toimunud mässu käigus 74 Egiptuse vutifänni ning see halvas riigi jalgpallielu pikaks ajaks. Verepulma järel kehtestati staadionidel publikuarvu piirangud, mis võeti maha alles mõne nädala eest ning nagu näha, ei lasknudki "tulemused" end kaua oodata. Uue tragöödia järel on Egiptuse võimud taaskord peatanud tähtajatult kõik jalgpallikohtumised.

Ekvatoriaal-Guineas läks isegi hästi

Jalgpallimängu tumedamast poolest polnud paraku pääsu ka Aafrika meistrivõistluste finaalturniiril. Nii korraldasid tänu äärmiselt kaheldavale penaltile nelja parema sekka jõudnud peoperemeeste "fännid" poolfinaalis Ghanaga tribüünidel samuti korraliku kaose, kui loopisid väljakule kõikvõimalikku sodi alates uriiniga täidetud veepudelitest kuni puruks löödud peeglite ja kivikamakateni. Olukord oli nii hull, et riietusruumi minekuks pidid mõlema meeskonna mängijad varjuma märulipolitseinike kilpide alla.

82. minutil tuli mäng katkestada, tribüünide kohal tegi madallende helikopter, politsei oli sunnitud kasutama ka pisargaasi ning Ghana jalgpalliliidu ametlikul Twitteri kontol säutsuti otse: "Siin on nagu sõjatsoon!" Vigastada sai 36 Ghana fänni, neist 14 tõsisemalt.

Ometi ei näe aafriklased asja ise sugugi nii hulluna. Näiteks Aafrika jalgpalliliidu (CAF) president, juba 27 aastat sel tähtsal toolil istunud Issa Hayatou süüdistas hoopis lääne meediat, et sel olevat kombeks kõike Aafrikas toimuvat maha teha: "Lääne ajakirjandus tegeleb alati sündmuste dramatiseerimisega. Kui Euroopas juhtub midagi halba, öeldakse, et see oli eksimus. Kui Aafrikas juhtub midagi, hakkavad nad rääkima korruptsioonist. Lääne meedia on siin lihtsalt selleks, et põlistada kolonisatsiooni!"

Hayatoule assisteeris hea sõber, FIFA president ja parandamatu romantik Sepp Blatter: "Mina ei näe kuskil seda meedia poolt esile tõstetavat Aafrika jalgpalli negatiivset poolt. /.../ Tänapäeval on üldse nii, et kui lugeda ajalehti või vaadata televiisorit, siis näed seal üksnes mõrvu ja tapmisi. Me ei räägi enam üldse printsesside abiellumisest!"

Kaunid sõnad, kuid arvestagem siinkohal tõsiasjaga, et FIFA presidendivalimised on ukse ees ning CAF oma 54 liikmesriigiga tagab Blatterile kopsaka häälesaagi...

Elevandite võidu võti – Pareiko teisikust treener

"Ilma treenerita poleks me seda suutnud," ülistas Elevandiluuranniku kapten, viimase nelja aasta Aafrika parim jalgpallur Yaya Toure pärast finaalmängu mulluse MMi järel meeskonna tüüri juurde asunud Herve Renardi, kes – oleme ausad – on väga Sergei Pareiko nägu.

Tourega tuleb nõustuda: Elevantide kauaoodatud triumfi – suurepärastele mängijatele vaatamata polnud nad pärast 1992. aasta Aafrika meistritiitlit ühtegi karikat võitnud – arhitektiks oli just nimelt kolm aastat tagasi ka Sambia koondise Musta Mandri meistriks viinud Renard oma taktikalise geniaalsusega.

Ning seejuures jäi 46-aastane prantslane iga mängu järel ausaks nii enda kui teiste vastu, eriti ilmekalt tuli see välja pärast 3:1 veerandfinaalvõitu turniiri suurfavoriidi Alžeeria üle, kui Renard ei hakanud keerutama: "Me alistasime turniiri parima meeskonna. See ongi taktika: jalgpallis ei saa endale ette kujutada, et oled parem kui tegelikult. Tuleb mängida realistlikku jalgpalli ning valida taktika, mida olemasolevad mängijad suudavad ka ellu viia."