Talisport

Raio Piiroja trotsis Tartu Maratonil purunenud suusakeppi ja kukkumisi 

Merili Luuk, Otepää-Elva, 16. veebruar 2015, 07:00
KOGEMUSE VÕRRA RIKKAM: Raio Piiroja tuhiseb finiši poole. Foto: ALDO LUUD
Kui esmalt oli peagi jalgpallurikarjääriga lõpparvet tegeva Raio Piiroja Tartu suusamaratoni sihiks koht 1000 parima seas, kasvas süües isu ning enne eilset oli tema eesmärgiks sõita 500 vägevaima maratoonari sekka. Saatus tahtis teisiti – Piiroja lõpetas võimsa 179. kohaga, kuid viperused teda tabamata ei jätnud.

Karjääri jooksul paljude vigastustega heidelnud ning märtsikuus viimast korda Eesti jalgpallikoondist esindav Piiroja ei võtnud otsust maratone läbida vastu uisapäisa.

"Suve lõpuni oli periood, kus ma ei saanud kestvusalasid teha, sest jalad lihtsalt ei kannatanud. Olin masendunud ning mõtlesin, et äkki oleks pidanud jalgpallimängimise varem ära lõpetama. Samas saab kestvusaladel ise oma tempot reguleerida. Hakkasin tasapisi sõitma ning jalad pidasid," kirjeldab Piiroja Tartu Maratonile eelnenud 300 suusakilomeetrit.

Milline nägi välja Piiroja maratonipäev?

Samal teemal

7:00 Piiroja ärkab ning seab sammud hommikusöögilauda, kus ootab korralik kauss kaerahelbeputru. "Tulime Anuga (Piiroja treeningkaaslane Anu Teppo – toim.) siia varem, et saaks natuke kauem puhata ja melu nautida."

8:45 Piiroja kinnitab rinnale stardinumbri 846 ning teeb Teppoga stardikoridoris keksides sooja, pallur paneb veel sooja pesu kaela ümber. Suusad on määritud Risto Rooneti poolt, päikesepaisteline ilm tõotab head libisemist.

9:00 Kõlab 43. Tartu maratoni stardipauk ning Piiroja asub 5100 osaleja seas teele. "Tähtis oli suusad natuke varem kohale tuua – minu stardivahes oli ju ligi 300 inimest, kellest mööduda. Esimesed viis kilomeetrit on loomulikult üksteise otsas kulgemine, aga edasi tuleb järgida põhimõtet: oled mees, siis sõida!"

9:34. 12 kilomeetrit on Matu vaheajapunktis selja taga. Piiroja kahmab sisse esimese geelbatooni, voolikuga ühendatud jootmiskotte tal pole. "Mõtlesin, et võiks, kuid voolik võib ju miinuskraadide tõttu ära külmuda – 1,8 liitrit vett loksuks niisama kaasa! Geelivööst jäi üks batoon alles, viis sõin ära."

9.50. 16 kilomeetrit on läbitud ning Piiroja on hädas: parem suusakepp on katki! "Täiesti tühja koha pealt – loks, vaatasin, et pool suusakeppi läinud. Ju see kepp sai eelmisel nädalal Alutaguse maratonil pihta. Mõtlesin, et täitsa lõpp, mu maraton ongi äkki läbi – tuli tõus, olin ühest grupist mööda läinud, kuid need jõudsid mulle järele. Sõitsin ühe kepiga edasi, teise käega imiteerisin, jalgadele oli meeletut tööd. Küsisin inimestelt, kas keegi aitaks ning kujutad ette – üks pereisa andis mulle oma lapse kepi! See isa päästis oma žestiga minu maratoni, muidu oleksin pidanud sõitma ligi kuus kilomeetrit Ande toitlustuspunkti. Olen neile igavesti tänulik ning nõus neile varustuse hankima!"

10.39. Suuskade otsa vahepeal takerdunud ning lõpuks kolm korda kukkunud Piiroja läbib Kuutse punkti 31 km peal lennukate sammudega. "Korra läks raskeks, võtsin grupile sappa, puhkasin ning läksin järgmist gruppi taga ajama!"

Järgmisena osaleb Piiroja Kõrvemaa maratonil, kuid siis peab keskenduma 31. märtsi lahkumismänguks Islandi vastu. "Ühel hetkel pean jalgpallitrenni ka tegema, muidu võib midagi korralikult ära tõmmata. Teades, kuidas mul viimasel ajal jalgpalliga kogemused olnud on, kardan natuke ning ei taha mingit vigastust saada. Peab rahulikult piire tõmbama," tunnistab ta.

Kuidas Piiroja maratoniedu tähistab? "Homme (täna - toim) kell kuus hommikul olen juba taas merel," muigab ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee