Põhja suusaalade MMi põnevuses kahtlust ei ole – kindlasti näeb Falunis järgmise poolteise nädala jooksul mitu vinget võistlust nii murdmaarajal kui ka hüppemägedel. Eesti sportlaste valmisolek MMiks on paraku küsimärgi all. Foto: AFP / Scanpix
Falun 2015
17. veebruar 2015, 12:00

Falun on suusapeoks väga hästi valmis! Kas ka Eesti võistkond? (3)

"Faluni MMist tuleb korralik suusapidu," räägib põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel žürii esimehena tegutsev eestlane Robert Peets üheksa päeva enne jõuproovi algust Õhtulehe eriväljaandele. "Juba mullu oli Falunis MK-sarja finaali ajal palju pealtvaatajaid. Nüüd on piletimüük läinud oodatust paremini, mõneks päevaks pole enam võimalik piletit saada," lisab ta.

Peets on tiitlivõistluse võõrustajate rõõmude ning muredega hiilgavalt kursis. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal oli ta Faluni MK-etapil tehniline delegaat, möödunud sügisel käis kohapeal vaatamas, kuidas rootslastel MMi ettevalmistustööd sujuvad.

Pealekauba annab korralduskomitee juht Peetsile kogu aeg nii-öelda kuuma teavet. "Falunis toimib kõik vähemalt sama hästi kui Val di Fiemmes," tõmbab 30aastane eestlane paralleeli kahe talve taguse MMiga, kus ta oli ametis žürii liikmena.

Mõrvari tõus ei ole nii hull nagu varem

Kui Eesti suusaliidu peasekretärina töötav Jaak Mae, kes debüteeris tiitlivõistlustel 1993. aastal Faluni MMil, viimati seal MK-etapil osales, kippusid rajad osavõtjatele kitsaks jääma, sestap oli ühisstardiga sõitudes valusaid kukkumisi.

Peetsi kinnitusel avaneb praeguses MMi keskuses hoopis teistsugune pilt. "Kogu radade võrk on uus ja hüppemäed renoveeriti," märgib ta. "Kuna seal on loodus, mida kaitstakse, siis kulus vajalike töölubade hankimiseks palju aega."

Vabatehnikarajal kõrgub endiselt kurikuulus mõrvari tõus. "See pole enam nii hull nagu paar aastat tagasi," kinnitab Peets. "Klassikarada on klassika-suusatajale sõbralik. Ei ole ühtegi järsku nukki, kus peaks kääri jooksma, kui suusad korralikult peavad. Samas on laskumised kurvilised, seal eriti puhata ei saa."

Mõistagi tekib siinkohal kohe küsimus, kas 18liikmeline Eesti koondis suudab Falunis oma poolehoidjaid rõõmustada? Hooaja esimene pool oli meie sportlastel pehmelt väljendudes kehv.

"Suurimad lootused on seotud Peeter Kümmeliga," arutleb Salt Lake City olümpia pronksimees Mae, osutades sprinteri MK-etteastetele, mis sageli päädisid veerandfinaali jõudmisega. "Kindlasti ei sea Peeter endale madalamat eesmärki kui poolfinaali pääsemine."

Kohe MMi avapäeval startiv Kümmel ning tema ametivennad ja -õed timmisid tiitlivõistluse eel vormi Otepääl, kus neile oli abiks šveitslasest treener Christoph Schmid. Parima seisundi saavutamiseks turgutas Kümmel ühtlasi organismi alpimajas.

Falunis võivad Eesti koondise parimad tulemused sündida esimesel ja viimasel võistluspäeval. Ilusa üllatuse serveerimiseks valmistub Algo Kärp, kelle põhietteaste on 1. märtsil 50 km ühisstardist klassikasõidus. Davosi mäestikulaagris läks ta teadlikule riskile ja harjutas varasemast intensiivsemalt.

"Kui Algo sai karukoopas hakkama, siis usun, et MMiks ei sea ta väiksemat eesmärki," räägib Mae, viidates mullusele Holmenkolleni MK-etapi 50 km sõidule, mille 29aastane suusataja lõpetas kiiduväärse 16. kohaga.

Kärbi puhul tuleb loota, et tema tervis vastu peab. Kui tippsportlane jõuab väga heasse vormi, kipuvad viirushaigused kergemini külge hakkama. Täpselt nii juhtus Kärbiga enne Val di Fiemme MMi.

Terviseprobleemide tõttu on tänavu kehvas hoos olnud distantsimeeste senine liider Aivar Rehemaa, kes prantsatas tõvevoodisse hooaja eel. August väljaronimine on paraku kulgenud teosammul. Ometi ei ole kogenud sportlane oma viimast sõna öelnud. Meenutagem tunamullust MMi, kus 32aastane Rehemaa sai 15 km vabatehnikasõidus seitsmenda koha.

Toona uskusid ju vähesed, et Anatoli Šmiguni õpilane pakub nii ilusa elamuse. Faluni MMi eel harjutas Rehemaa tavapäraselt Itaalias Santa Caterinas ja loobus kontrollvõistlustest. Treeningud sujusid tema kinnitusel tagasilöökideta. "MMil on näha, kas sellest piisab 15, 20 või 30 hulka jõudmiseks," sõnab otepäälane.

Rehemaa starte ootab huviga ka Mae. "Võimed lubavad Aivaril korralikke etteasteid teha. Pärast mägedest tulekut peaks hea vorm saabuma MMi teiseks pooleks – 15 km uisu- ja 50 km klassikasõiduks," mõtiskleb Mae.

Kerget kohustusekoormat peaksid õlgadel tundma Mati Alaveri hoolealused. Eesti kõigi aegade edukaim suusatreener rääkis hooaja alguses, et sportlased on olude ja võimaluste kiuste tõsiselt harjutanud ning et tänavu teevad nad silmanähtava arenguhüppe. Falunis avaneb Kärbil, Raido Ränkelil ja Karel Tammjärvel selleks suurepärane võimalus!

Kahevõistlejate vorm läheb üha paremaks

Ühtlasi võib MMi põhjal anda hinnangu sümbioosile, mis tekkis möödunud suvel, kui Otepääle kolis elama ja harjutama Kasahstani äss Aleksei Poltoranin. Kas ühistreeningud temaga ning treenerileiba maitsva kahekordse olümpiavõitja ja maailmameistri Andrus Veerpalu õpetussõnad on Eesti suusatajatele mõjunud kasulikult või pole oodatud arengut siiski toimunud?

Enne MMi on paljulubavalt tõusuteele liikunud meie kahevõistlejate vormikõver. Norras hooajaks valmistunud Kail Piho on hooaja alguse mõõna ületanud ja MK-etappidel uljalt punkte noppinud. Tema vend Han Hendrik rabeleb samuti august välja ning loodab parimate päevade mineku leida just MMiks.

Hiljuti juunioride maailmameistrivõistlustel karjääri teise pronksmedali napsanud Kristjan Ilves otsib hüppemäel endist lennukust, ent murdmaarajal on ta muutunud kiiremaks kui iial varem. Kui Tambet Pikkori hoolealusel mõlemad alad õnnestuvad, võib 18aastane sportlane Falunis jõuda kolmanda kümne algusse, mis tähendaks arenguredelil pika sammu astumist.