Kalev Ermits: mees, kes tõusis põhjast laskesuusatalve üllatajaks (5)

Kui elvalane osutus hiljutisel Otepää EMil kõige stabiilsemaks eesti meheks, peeti just teda üheks väheseks, kelle esitustega sai rahul olla. Mis hakkas aga juhtuma järgnevatel maailmakarikaetappidel, ei osanud Ermits isegi ette näha. Nove Mesto 10 km sprindis teenis ta 30. kohaga esimesed MK-punktid, Holmenkollenis sai 20 km tavadistantsi 40. koha eest ühe punkti juurde ja laupäevases sprindis sündis täistabamus – üks möödalask ja 20. koht! Teised mehed pole pärast Roland Lessingu üllatavat 7. ja 15. kohta Oberhofis punkte teeninudki ning Holmenkollenis jäid nad Ermitsast valgusaastate kaugusele.

"See oli ikka täielik jackpot! Üks trahviring oli täielik vedamine, neid oleks kehvema õnne puhul palju rohkem tulnud. Ja ma ei liialda, kui ütlen, et mul olid üleplatsisuusad," meenutab Ermits elu parimat sõitu. Ning lisab, et tema tegelikku taset 20 sekka tulek ei näidanud.

"Suure tõenäosusega jääb see sähvatuseks," tõmbab Ermits spordisõprade ootusi maha. Aga lisab, et pidas silmas käesolevat hooaega, tulevikus loodab ta muidugi kõrgemale tõusta.

Meenutuseks, paar kuud tagasi oli ta Östersundis alles 77. ja 94. ning täpselt kuu aega tagasi Ruhpoldingus 91. kohal! Seega tõus eikuskilt. Kas Ermits ise oskab sellele seletust leida?

"Holmenkollen oli minugi jaoks üllatus. Kindlat põhjust ei oskagi välja tuua. Millegipärast olen tõepoolest hakanud märkidele palju pihta kobistama hakanud ja seetõttu julgen senisest enam riskida. Suusatamise osas olen kõvasti näinud vaeva tehnika kallal ja loomulik areng mängib ka rolli," arutleb 2006. aastal orienteerumise ja kergejõustiku kaudu ala juurde jõudnud sportlane.

Sai Soomest kokapaberid

Et Eesti laskesuusatamises ühtset ja toimivat koondist polegi, on Ermitsal eraldi abimeest. Plaanid koostab soomlane Ilkka Luttunen, kodumaal juhendab teda esimene treener Rein Pedaja ja võistlusreisidel jagab talle näpunäiteid koondise vastutav treener Janno Prants.

Luttuneniga tutvus Ermits 2011. aastal, kui läks õppima Muonio suusakolledžisse. Kui õpingud eelmisel kevadel läbi said, otsustasid nad koostööd jätkata. Muide, Muonios läbis ta ka Lapimaa ametikooli, kus omandas restoranikoka paberid. "Süüa teen praegugi, aga loomulikult mitte restoranitasemel. Nii Eestis kui reisidel olles tuleb midagi hamba alla ju pista."

Suvel läbis Ermits spordiroodus kaitseväeteenistuse, mis põhjendab osalt ka tema hilist vormijõudmist.

Kaitsevägi tuli isegi kasuks

"Väga suurt kriisi ajateenistus ei põhjustanudki, aga laskmise osa jäi puudulikuks. Ma mõtlen spordirelvaga, sest seal oli mu kaaslaseks AK 4," naerab ta. "Tõsist ettevalmistust alustasin alles septembri lõpus-oktoobri alguses. Seega ei saanud suusavormi alguses kuidagi käima ja relvaga koostöö ei klappinud," selgitab ta madalseisu.

Ka vastutav treener Prants tunnistab, et Ermitsa nii jõuline esiletõus on üllatav. "Kalevile hakkas hooaeg raskelt pihta, ta ei suutnud üks hetk isegi koondisekohta välja sõita. Seejärel sai ta kodus tublisti treenida ja näitas juba EMil, et seis on päris korralik."

Eesti laskesuusatamise suur häda – alarahastatus – pole ka Ermitsat puutumata jätnud, aga seal tuli ajateenistus isegi kasuks. "Et suvel pidin metsas olema, jäi raha üle, mis oleks pidanud laagrite peale kuluma. Nüüd olen toetajate abiga õnneks hakkama saanud."

5. märtsil Kontiolahtis algavaks MMiks valmistub Ermits Otepääl. Sarnaselt Kadri Lehtlale, Darja Jurlovale, Kauri Kõivule ja Martin Remmelgale oleks ka tal olnud võimalik harjutama minna Itaaliasse Ridnausse.

"Mägesid pole tingimata vaja, saan ka Eestis hakkama. Loodan, et vormist jääb midagi ka MMiks alles," sõnab Ermits.