GALERII |Spordidebati valupunktid: poliitikutest alaliidujuhid, klubid vs koolid ja kultuuri-, mitte spordiminister (4)

Ja viimase küsimuse pärib siinkirjutaja: "Kas sportlased peaksid saama eriteenete eest Eesti kodakondsuse?"

Tõniste ja Luik: ei tasu end võõraste sulgedega ehtida
Ratas ja Saar: iga juhtum on erinev, ent see inimene peaks andma midagi juurde ka Eesti kultuuriruumile
Rose ja Espenberg: ideaalne näide integratsioonist on Eesti jalgpallikoondis.

Sellega otseülekande spordidebatilt ka lõpetame. Loodetavasti on täna välja öeldust pärast märtsi vähemalt mingitki kasu!

Õhtulehe sporditoimetuse juhataja Ott Järvela esitab poliitikutele küsimuse, kas on eetiline, et dopingukahtlusega Kristina Šmigun-Vähi on jätkuvalt EOK asepresident.

Tõniste, Saar ja Espenberg: Šmigun-Vähi peaks ise tagasi astuma
Luik ja Ratas: kuni teda pole süüdi mõistetud, siis on ta süütu.
Rose: "Spordis on aus mäng olemas, selles ärge kahelge, poliitikas mitte."

Heino Lill, TTÜ Spordiklubi juhatuse esimees toob välja, et küllap oleks ka ülikoolispordi tase parem, kui riik sellele õla alla paneks.

Lisaks toob ta välja, et spordi võiks viia tagasi haridusministeeriumi alla, et lapsed saaksid liikumisharjumuse endale külge juba noorest peast.

Saar: mis oleks selle tulemus? Kas sport ei mattuks kõigi teiste haridusministeeriumi probleemide alla ja jääks veel rohkem varju?

Spordimeditsiinis on pikad järjekorrad ja raha vähe - neis järeldustes ei ole midagi uut. Küll käivad poliitikud välja teesid, et nutikamaks ja teaduspõhiliseks peaks muutuma nii meditsiin, sporditeadus kui ka paberimajandus.

Ratas: "Bürokraatia tapab Eesti sporti."

Vabaerakond toob välja, Reform ja IRL kiidavad takka, et praegu on 18 sportlast  kaitseväe nimekirjas, mis on igati kiiduväärt, ehki võib-olla veidi väike arv.

Tõniste lisab, et just kaitsevägi võib olla lahendus varem Ratase poolt välja toodud probleemile, et gümnaasiumi lõpetanud sportlased jäävad otsekui ripakile.

Invaspordi kohta tuleb taas parteideülene arvamus, et parandada tuleb sisuliselt kõike.

Spordidebatil on täiesti uskumatu hulk teadmatust ja umbmäärast juttu. See peegeldab ideaalselt parteide sporti puudutavate lubaduste arvu.

Luik: pean treeneri elukutset sama tähtsaks kui õpetaja oma. Parteisiseselt on räägitud, et treeneritele suunatud raha tuleb kindlasti järgnevatel aastatel suurendada.

Parteideülene plaan: kultuuriminister peab järgnevatel aastatel käima riigikogu ees Eesti spordi hetkeseisust ülevaadet andmas.

Tõniste: "Spordi eest praegu keegi ju ei seisa."

Rose: need jutud on kõik väga ilusad, aga neli inimest siit on riigikogus, miks teie seda ei tee!

Tõniste: "Kui riik ei väärtusta treenerit kui elukutset, ei taha keegi ka treeneriks hakata selle näruse palga peale."

Toomas Tõniste: "Kas mäletate kultuuriministrit, kelle prioriteediks oli sport? Ei meenu." Kenasti öeldud.

Saar: ideaalses maailmas ei ole katuserahasid, ent Tallinna Sadama (ja Neinar Seli) skandaal on hea näide, kuidas nendega suudeti ootamatult kadunud toetusrahast tekkinud tühimikke vähemalt kuidagi lappida. Riigifirmade sponsorrahad vajavad kindlamat majandamissüsteemi.

Kõige suurem probleem on tänasel debatil aeg. Lõpuks hakkavad poliitikute suust kostuma ka reaalsed ideed, ent 20 minuti pärast peaks üritus juba lõppema.

Luik keskset rahastamissüsteemi ei toeta, sest mida paindlikum on süsteem, seda kergem on lahendada ootamatuid probleeme. Hasartmängunõukogu juhatuse esimehena on kogenud, et sellest on enim abi just väiksematele alaliitudele.

Tõniste: EOK peab ära määratlema, mis on nende eesmärk. "Ma olen varem olnud arvamusel, et olümpiale tuleks saata ainult medalilootused." Nüüd näeb ta aga, et noored spordivad just sihiga jõuda suurvõistlustele ja nn. "olümpiaturism" ei ole sugugi halb.

Ent probleem ei ole ainult EOK või riigifirmade spordirahastus. "Kas teie mäletate kultuuriministrit, kelle prioriteediks oleks olnud sport?" küsib Tõniste saali käest.

Mida peab riik tegema spordisüsteemi muutmiseks?

EKRE idee: kultuuriministeerium tuleks ümber nimetada kultuuri- ja spordiministeeriumiks ning asekantsleri asemel peaks sporti majandama ilma eesliiteta kantsler.

Luik: alaliite juhivad igapäevaselt ju peasekretärid, kes on igati kompetentsed. On loogiline, et presidendiks on avalikusele leiamelt tuntud inimene.

Tõniste: poliitikutest presidendid on osalised varjatud korruptsioonis, sest riigikogus määratakse eelarvet, kust jõuab raha ka spordini.

Ratas: spordialaliitude juhid teevad ühiskondlikku tööd ja ühelegi inimesele ei saa kätt ette panna. Rose süüdistusi oli tal lausa valus kuulata.

Vabaerakond: ei ole hea, et poliitikud on sportdialaliitude juhid. "Poliitik on täiega diagnoos!" ütleb Rose. "Me oleme ise süüdi. Me loodame selle kaudu saada tähelepanu ja raha. Kui president on koalitsioonis, siis võib nii ka juhtuda, kui opositsioonis, võib hoopis minna hoopis halvemaks." Edasi kõlavad süüdistused teise partei osas, kes olevat ühes idalinnas treenerite palgatõusu oma taskusse panud.