«Dispanseeringud näitavad, et Kregoril on nii head kiiruslikud kui ka vastupidavuse võimed. Ta on bioloogiliselt fenomenaalne sportlane.» Eesti ujumise tulevikulootuse Kregor Zirgi treener Kaja Haljaste viitab õpilase potentsiaalile.Foto: Aldo Luud
Ujumine
18. veebruar 2015, 07:00

15aastane tartlane tutvus Plymouthi erakolledžiga ning loodab sügisest seal kooli- ja sporditeed jätkata

Eesti säravaim noorujuja Zirk pürib Inglismaa kooli, kus õpib ja treenib Leedu äss Meilutyté

Möödunud laupäeval Eesti täiskasvanute 1500 m vabaujumise rekordi püstitanud 15aastane Kregor Zirk käis hiljuti Inglismaal tutvumas Plymouthi erakolledžiga, kus õpib ka Leedu staar Ruta Meilutyté. Kui kõik läheb plaanikohaselt, jätkab tartlane sügisest seal kooli- ja sporditeed.

Zirk käis Londonist kolme tunni pikkuse rongisõidu kaugusel asuvas Lõuna-Inglismaa linnas Plymouthis koos oma treeneri Kaja Haljastega. Eesti ujumise säravaim tulevikulootus istus koolipingis ja osales treeningutel.

"Mulle meeldis Plymouthis, seal on väga head tingimused ja suurepärane treeningugrupp," räägib Zirk, kes sai Suurbritannia ujumisklubide kohta väärtuslikku taustateavet Edinburghis tu-deerivalt Jaan–Eerik Pastilt.

Hüppab hommikul kell kuus basseini

Haljaste hinnangul on paremaid sparringupartnereid raske tahta. Kui Tartus pole Zirgil oma põhidistantsidel vajalikul tasemel treeningukaaslasi, siis Inglismaale on läinud õppima ning harjutama talendid kogu maailmast ehk teisisõnu juunioride tiitlivõistlustel medaleid võitnud ujujad Singapurist, Hispaaniast, Leedust ja Itaaliast.

Kooli säravaim täht on 17aastane leedulannast olümpiavõitja Meilutytė, kes on rinnuliujumises püstitanud mitu maailmarekordit. Muide, Plymouth Leanderi ujumisklubi treener Jon Rudd on ka Inglismaa koondise peatreener.

Ühel päeval tutvustati Zirgile ja Haljastele Plymouthi erakolledžit ning klubi neli tundi. Mõlemad räägivad nähtust ülivõrdes. Mõistagi on seal nii pikk kui ka lühike bassein, samuti tippupürgijatele vajalikud taastumistingimused.

"Juba hommikul kell 5.15 on uksed avatud," märgivad Zirk ja Haljaste nagu ühest suust. "Sportlased kasutavad treenimiseks seitset rada, külastajad ujuvad kolmel ülejäänud rajal."

Koolitarkuse omandamine võõrkeeles oli Zirgi kinnitusel pisut raske. "Mu inglise keel pole kõige parem," nendib ta. "Pean veel koolis testi tegema (matemaatikas, loodusainetes ja inglise keeles), sellest oleneb stipendiumi suurus."

Kevadel lõpetab Zirk Tartus põhikooli ja suve lõpus oleks ideaalne siirduda Inglismaale. Samas on võimalik Plym-outhi kolledžiga liituda ka järgmisel või ülejärgmisel aastal.

Haljastele meeldiks, kui Zirk saaks juba tänavu Inglismaale siirduda. "Minu töö on baasi loomine, saadan Kregori meeleldi järgmisele astmele," arutleb treener. "Siin peab olema nagu emalõvi ja võitlema iga millimeetri eest. Arvan, et Inglismaale minek oleks talle kasulik keskkonnavahetus."

Siiski on Haljaste rahul, et tänu erikokkuleppele Aura veekeskusega saab Zirk hommikust treeningut alustada juba kell kuus. Suurte eesmärkidega harjutav ujuja peab pidevalt koormust tõstma. Zirgi eesmärk pole pelgalt olümpiale jõudmine, vaid ta ihkab seal ka korralikke tulemusi näidata.

Kaks aastat tagasi ilmus Õhtulehesga Zirgist lugu, mille pealkiri oli "Nii vinget spordipoissi ei ole varem Eestis nähtud!" Kui sageli osutuvad sellised lood heas mõttes haipimiseks, millele võib järgneda noorsportlase vähikäik, siis Zirk on liikunud arenguredelil väga pikkade sammudega.

Praegu kuulub Zirgi nimele 45 eri vanuseklasside Eesti rekordit või tipptulemust. Ent laupäeval kirjutas ta esimest korda oma nime täiskasvanute rekorditeraamatusse, püstitades Sillamäel lühikeses vannis 1500 m vabaujumises absoluutse tippmargi 15.33,56.

"Olen eriti õnnelik, ma väga tahtsin seda rekordit teha. Selleks sai raskete treeningutega valmistutud," lausub Zirk. Haljaste täiendab: "Kogu jaanuar ja veebruar läks harjutamine hästi. Kolm nädalat tegime ka eriettevalmistust."

Treenib tasa ja targu

Loomulikult tuleb siinkohal küsida, kas Zirgi arengut pole liiga tugevate treeningutega võimendatud?

"Briljantide puhul kehtivad ka loodusseadused," mõtiskleb Haljaste. "Kregor on neli korda aastas käinud dispanseeringul ja sealt saadud tagasiside aitas treeninguid paremini kavandada. Eelmisel aastal harjutas ta suhteliselt madala intensiivsusega, kuid tulemused olid suurepärased."

Haljaste poetab veel ühe põneva fakti: "Dispanseeringud näitavad, et Kre-goril on nii head kiiruslikud kui ka vastupidavuse võimed. Ta on bioloogiliselt fenomenaalne sportlane."

Peale Haljaste on Zirgile abiks üldkehalise ettevalmistuse treener Asko Külmsaar ja füsioterapeut Jannar Tähepõld. Väga oluliseks peab Haljaste ka lähedaste, eriti isa toetust.

Mullu detsembris osales Zirk rahvusvahelise ujumisliidu kutsel Dohas noortelaagris ja sai ühtlasi jälgida samas kohas toimunud lühiraja MMi. Millal ta ise sellisel tasemel paugutada loodab?

"Vast viie–kuue aasta pärast," kõlab Zirgi vastus. Ta panustab eelkõige 200 m ja 400 m vabaujumisele, aga ka liblikujumisele.