TAGASI: Erika Salumäe ja talle 1992. aastal Barcelonas teise olümpiakulla toonud ratas kohtusid eile taas. Üle nelja aasta Eestis viibinud trekisõidusangar loodab, et seljaoperatsioonid aitavad tal normaalset elu elada.Foto: Mati Hiis
Jalgrattasport
20. veebruar 2015, 07:00

Trekisõidu olümpiavõitja Erika Salumäe külastas üle nelja aasta taas kodumaad

TAAS SELJAOPERATSIOONILE MINEV ERIKA SALUMÄE: usun, et kõik saab korda (40)

Kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe paaripäevane visiit Eestisse kujunes trekisõidusangarile mitmenäoliseks. Soojast Hispaaniast tulnud Salumäe tervis ei pidanud kodumaa nohusele kliimale vastu ja nii jäi ta 39kraadisesse palavikku. "See pole surmatõbi," kinnitas ta eile siiski rõõmsameelselt. Salumäe optimismi ei vähenda ka tõik, et aprillis tuleb tal minna järjekordsele seljaoperatsioonile.

Pärast ülieduka sportlaskarjääri lõpetamist on Salumäed vaevanud seljahädad. 2013. aastal paigaldati tema selga raudpoldid, kuid nüüd on need paigast nihkunud. "Selg vajab remontimist ja aprillis pean Hispaanias tõepoolest uuele operatsioonile minema. Aga mul on sealsete arstidega hea klapp ja usun, et seisund läheb paremaks," sõnas eilsel Sportlandi promoüritusel meediaga suhelnud Salumäe.

Aastaid on teda ähvardanud ratastooli jäämine, aga loota võib, et vähemalt lähiajal see ikkagi teoks ei saa. Tervise parandamise nimel müüs ta poolteist aastat tagasi oksjonil maha nii olümpiakullad, võistlusratta kui ka mitmed väiksemad esemed, mille pealt teenis üle 82 000 euro. Praeguses seisus liigub ta kergelt longates, aga aeglases tempos ringi liikumine pole 1988. ja 1992. aasta olümpiavõitja jaoks kuigi suur probleem.

Aitab operatsioonide kiuste Eesti sporti

Rohkem kui neli aastat tagasi viimati Eestit külastanud Salumäe on Hispaanias tegutsenud sporditurismiga. Seljavaevuste tõttu peab ta selles osas jääma kahjuks kõrvalvaatajaks. "Paraku ei saa ma ise sporti enam kuigi aktiivselt teha. Viimasel ajal on mul võimalik sooritada ainult hingamisharjutusi ja joogat. Jalgrattaga sõita ja sörkida selg ei lase. Aga proovin mingitmoodi kehaliselt ikkagi aktiivne olla," selgitas ta.

Hoolimata külmetushaigusest pidevalt naeratanud Salumäe usub, et suudab probleemide kiuste anda veel kord panust Eesti sporti. Näiteks soovib ta kodulinnaks saanud kuiva ja päikselisesse Deniasse tuua rohkem meie noori sportlasi, kes saaksid olla lõunalaagris. Praegu leiab sealt rohkem oma lõbuks treenivaid harrastajaid.

Armastatud ala raske vaadata

"Usun, et suudan tööle keskenduda isegi siis, kui uued operatsioonid tulevad. Võtsin sporti igapäevase eneseületamisena ja sarnane aeg on mul ka nüüd. Aga ütlen veel kord, et Hispaanias on head arstid, saame hakkama."

Toimetuste kõrvalt pole Salumäel spordi jälgimiseks kuigi palju mahti. Ka talle palju kuulsust toonud trekisõit on jäänud unarusse, aga mitte pelgalt huvipuuduse tõttu. Endisel sportlasel pole kõige lihtsam vaadata ka üleeile Prantsusmaal alanud trekisõidu MMi, sest vanad mälupildid kipuvad taas meelde tulema. "Vahel vaatan mõnda sprindisõitu ja siis võin kiirelt närvi minna. Süda hakkab puperdama ja siis ütlen, et nüüd aitab," naeris Salumäe.

Nukraks tegi Salumäed aga ala praegune olukord. Tipptasemel trekisõitjat meil ei ole ega pole näha ka tulevikus. "Käisin just Pirita velotrekki vaatamas ja sealt tulebki meil otsida madalseisu põhjusi. Kõik oli lume alla mattunud ja sisuliselt seda kasutada ei saa," nentis ta.