Vaprad mehed EMil – töömesilane ja tippsportlane ühes isikus (4)

23aastane Kask tegi suve lõpus elus kannapöörde: kolis Tartust Tallinna, alustas treeninguid Harry Seinbergi juhendamisel ja asus osaühingus KPMG tööle audiitorina. Nüüd on ta ametis D2Ds analüütikuna.

"Kui jõuad mingile tasemele ja pead tööle minema, siis on väga raske uuele tasemele jõuda," räägib Kask. "Aga ma ei tahaks selle taha pugeda. Kui noor inimene käitub korralikult, leiab õige töö, võib ta spordiski areneda."

Eile oli Kasel viimane võimalus täita EMi norm 7.75. Ta püstitas isikliku rekordi 7.87. "Võistluseelsel ööl magasin rahulikult," lausub Kask. "Eilne soojendus andis mulle palju enesekindlust. Uskusin, et kui suudan täpselt pakku tabada, hüppan ka normi täis."

Sissejuhatuseks sai Kask kirja 7.68 ja teisel katsel 7.87. "Pärast normi alistamist tekkis pingelangus. Korraks kaalusin võimalust lõpetada võistlus ära, sest alati võib midagi juhtuda. Siis mõtlesin, et mis sportlane ma olen, kui kohe lõpetan. Pealegi ergutasid pealtvaatajad mind väga hästi. Tahtsin neile veel pikki hüppeid pakkuda."

EMi pääsme lunastamisega sai üks eesmärk täidetud, kuid noor mees kiikab juba julgelt suve poole. "Kui ma peaks täitma MMi ja olümpiamängude normi 8.10, siis tuleb küll tööandjaga rääkima minna, et saaksin senisest rohkem spordile pühenduda."

26aastane Kriisk kolis Tartust Tallinna varem kui Kask ning asus tegutsema ettevõtjana. Ta juhib koos sõbraga osaühingut Urban Fitness.

"Minu päevad on väga rutiinsed," sõnab ta. "Hommikul ärkan, söön ja vaatan meili, kas on tulnud uusi tellimusi. Varsti on käes lõunasöögi aeg ja peatselt saab harjutama minna."

Kriisk ütleb, et firmal läheb hästi. "Inimesed hoolivad oma tervisest. Pakume klientidele eri elemente kergejõustikust, ujumisest ja võimlemisest. Sageli mõeldakse, et kui peab dieedile minema, tuleb süüa kana ja salatit. Aga nad näevad, et on huvitavaid lahendusi."

Läbimõeldud treeningu ja õige söömisega vabanes üks Urban Fitnessi klient 32st liigsest kilost. "Varem kaalus ta 128, pärast koostööd meiega 96 kilo. See inimene oli väga rahul ja ütles, et elab täiesti uut elu."

Samas on Kriisk jätkanud tippupürgimist teivashüppajana ja laupäeval võitles ta viimase võimaluseni, ületades EMi normi 5.30 kolmandal katsel.

"Spordis tegin endale selgeks, et olümpiavõitjaks ma ei tule ja kuut meetrit samuti ei ületa," arutleb Kriisk. "Aga tahan nautida oma ala ning jõuda võimete piirini. Olen suuteline hüppama kõrgemale kui 5.30."

Maast madalast oma kergejõustiklasest isa Jaanus Kriiskiga staadionil käinud Eesti parim teivashüppaja on ammutanud teadmisi paljudelt asjatundjatelt, kellest kuulsamad on Sergei Bubka treener Vitali Petrov, Läti rekordimees Aleksandr Obižajev ja Eesti rekordiomanik Valeri Bukrejev.

Praegu juhendab Kriiski endine mitmevõistleja Aivo Normak. "Niisugune mudel on edukalt töötanud, olen kõigilt vajaliku info kätte saanud. Kui mul juhe kokku jookseb, on Bukrejev nüüdki appi tulnud."

Naljaga pooleks võib öelda, et Kase ja Kriiskiga kuulub ühte ansamblisse ka sprinter Maarja Kalev, kellel jäi 60 m jooksus EMi normist 7,40 puudu vaid neli sajandikku.

Kalev lõpetab Tartu Ülikoolis magistrantuuris füsioteraapia eriala ning on TÜ/Rocki korvpallikoolis füsioterapeut ning üldkehalise ettevalmistuse treener.

"Aeg–ajalt olen kergejõustikuvõistlustel kohtunik, kuid see on pigem hobi," pajatab Tiina Toropi õpilane. "Kui kutsutakse, siis proovin ikka käia. See pigem toetab, kui segab sporditegemist. Kes teeb, see jõuab!"

Ühtlasi peab Kalev töörügamist kergejõustiklaste puhul paratamatuseks. "Leidub mõni üksik, kes saab töölkäimist mitte lubada. Peab hakkama saama: sport on valik, mitte töö."

Töömesilaste väärikas esindaja on ka Jaanus Uudmäe. Ligi kaks aastat tagasi tippspordist taandunud kolmikhüppaja võidutses 15.53ga. "Käin kaks–kolm korda nädalas ühe tunni harjutamas. Kiirust enam pole, kõik tuleb vana rasva pealt. Et kõik nii õnnestuks, selleks pidin enne viisteist aastat korralikult trenni tegema. Võib–olla tulen suvel jälle noori kollitama."