SÄRAV: Anastassia Kovalenko jaoks on kummaline, miks hakati teda nimetama modellist motosõitjaks – seda ametit pole ta kunagi proovinud. Foto: Tiina Kõrtsini
Auto-Moto uudised
27. veebruar 2015, 07:00

Motonäitsik Anastassia Kovalenkot kohtab talvel Harvardis või Yale’is, suvel Audru ringrajal kihutamas (8)

Esimese Eesti naissõitjana rahvusvahelisel areenil võistlev Anastassia Kovalenko lõpetab suvel magistriõpingud Tartu ülikoolis ning siirdub siis ilmselt tudeerima Ameerika Ühendriikidesse. Õppimine on igapäevatööst eelistatum, sest see ei sega motospordikarjääri.

Kui panna järjekorda Eesti praegused populaarseimad mootorispordialad, oleks esimene autoralli, teine motokross. Mootorrataste ringrajasõit asetseks kuskil kaugel tagapool. Ent nagu Saskia Alusalu (kiiruisutamine) ja Kelly Sildaru (vigursuusatamine) on tõestanud, läheb vaja kõigest ühte särtsakat noort piigat, et spordiala rahva teadvusesse tuua ja tsiklite võidukihutamise trumpkaardiks on Kovalenko.

"Ma olen Eesti motospordiajaloos esimene naissõitja, kes pääseb sõitma rahvusvahelist sarja," selgitab 23aastane neiu ise, miks temast kohalikus tsikli­maailmas nõnda palju räägitakse.

Kovalenko pääses osalema 14–23aastastele sõitjatele mõeldud Euroopa juunioride karikavõistlustele (EJC), mille osavõistlused toimuvad superbike’ide MM-sarja kaheksal Euroopa etapil. 12. aprillil Hispaanias Aragonis algaval hooajal lööb kaasa ka 17aastane Hannes Soomer.

Ala jaoks verinoor

Kui EJC sarja mõistes on eile Hispaaniasse testisõitudele reisinud Kovalenko vanuse ülempiiril, siis tegelikult on tema kokkupuude motospordiga olnud väga lühike. "Alustasin alles 2012. aastal väikesel Aravete kardirajal. Mul polnud ühtegi treenerit, katsetasin ja proovisin ise," meenutab piiga tutvust alaga.

Armastus tuli pea esimesest silmapilgust, eriti kui Kovalenko kurvi võttes esimest korda põlve maha pani: "Kallutamine ja kurvis olek ongi mu lemmikosa kogu ringrajasõidust."

Kas vastasest möödumine ei peaks nauditavam olema? "Ma olen tihti esimene ja mul pole kellestki mööda sõita," naerab Kovalenko. Ta lisab, et adrenaliinisööstu pakub iga õnnestunud duell: "Hästi paljud möödasõidud on riskantsed, ohtlikud. Mulle meeldib eufooriatunne, kui kõik on hästi läinud."

Esimene olla motonäitsikule tõesti meeldib: mullu krooniti ta Rookie 600 ehk algajate klassis Eesti meistriks ja valiti ka aasta parimaks naissõitjaks.

Kuigi Kovalenko oskab ilmselgelt kiiresti sõita, imestavad inimesed ikkagi kogu aeg, kuidas ta mootorratta talitsemisega hakkama saab.

"Pea iga päev tulevad mulle sotsiaalmeediasse sõnumid. Paljud sõbrannad ja tuttavad küsivad, kuidas ma saan sõita, kui olen väike ja habras. Tsikkel on ju nii suur, kuidas ma jaksan seda suunata?" kirjeldab Kovalenko talle osaks saavat tähelepanu. "Ütlen, et see ongi mu pluss – tsikkel sõidab kiiremini. (MMi eliitklassi – toim) MotoGP sõitjad on 160 cm pikad ja kaaluvad 50 kilo – mida lühem ja kergem oled, seda vähem ratast segad."

Kas Kovalenko siht on jõuda MotoGP või superbike’ide MM-sarja, ta veel öelda ei oska. Suuri eesmärke tuleb mõistagi seada, ent elu võib alati teha oma korrektuurid ehk veksleid neiu välja käia ei soovi.

Üks suur küsimus on, kas kahel rattal kihutades saab ka leiba teenida. "Ma pole kunagi võtnud ringrajasõitu kui profisporti, see on olnud hobi. Aga see on kogu aeg üha paremini välja tulnud. Nüüd kutsuti mind rahvusvahelisse sarja ja kõik muutub aina professionaalsemaks. Tahaksin vaadata, milline mu tase, võrreldes teiste võistlejatega on. Kui kõik õnnestub, hakkan mõtlema edasisi plaane, näiteks kas jätkata kõrgemates klassides."

Õnneks on Kovalenko plaanid ideaalses tasakaalus tema erialaõpingutega. Ta saab suvel kätte Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistripaberid ning järgmine samm tudeerimistrepil on ambitsioonikas. "Mul on antud paberid rahvusvahelise magistrikraadi LL.M. saamiseks Cambridge’i, Harvardi, Yale’i ja Stanfordi ülikooli," loetleb ta nimekaid haridusasutusi.

Jätkab haridusteed USA eliitkoolis

Kas kool ja tsiklisõit teineteist ei häiri? "Kuna hooaeg on kevad–suvel ja ülikool muul ajal, siis saangi neid nõnda ühildada. Õppimine ja sõit samal ajal on võimalik, aga töö... Seda ma veel ei tea," tõdeb Kovalenko, et eesootaval aastal tuleb tal nii mõndagi otsustada.

Ent elu muutvad sammud tuleb astuda kõige varem sügisel. Seni naudib ta Eesti motospordi tulevikulootuse auväärt tiitlit: "Praegu mulle tähelepanu meeldib, sest see ei sega sõitmist. Aga ma ei kujuta ette, mis hakkab juhtuma, kui hooaeg algab. Siis pean keskenduma sõitmisele ja iga kõrvalteema segab. Seni on tähelepanu väga positiivne, sest see motiveerib mind. Tihti ma ise kardan ega tea, kas saan hakkama. Siis on inimesed, kes kirjutavad ja toetavad, väga tähtsad."

Kovalenko tegi oma tiimi

Anastassia Kovalenko kuulub Moto2 sarjas võistleva soomlase Mika Kallio noorsõitjate võistkonda, ent ta pani aluse ka oma tallile.

"Nii paljud on mulle kirjutanud, et ma motiveerin neid ja nad tahaksid minuga suhelda, et ma jagaks nõuandeid. Minu klubi siis hõlmakski uusi noori sõitjaid, just naispiloote, keda ma saaks ringraja-spordini viia," selgitab piiga ideed.

Ent kõik teisedki motohundid saavad Eesti parima naissõitjaga mõõtu võtta, sest lisaks EJC eurosarjale lööb Kovalenko kaasa ka kohalikel meistrivõistlustel.

"Kaheksa etappi Euroopas ja kuus etappi Eestis – põhimõtteliselt on mul suvel iga nädalavahetus mõni võistlus," muigab Kovalenko, et puhkamiseks tal järgnevatel kuudel suurt aega pole.