Kergejõustik

ILUS SAAK: Eesti kergejõustiklased on sise-EMidelt toonud 11 medalit

Retro: Jaak Uudmäe võitis sise-EMilt kolm medalit kehva tervise kiuste (3)

Deivil Tserp, 5. märts 2015, 07:00
Retro: Jaak Uudmäe võitis sise-EMilt kolm medalit kehva tervise kiuste
Täna Prahas algaval sise-EMil tähendaks Eesti kergejõustiklase medalivõit ilusat üllatust. Seni on eestlased maailmajao tähtsaimalt hallitiitlivõistluselt toonud 11 medalit. Medalimasinad on olnud kolmikhüppaja Jaak Uudmäe ja mitmevõistleja Erki Nool, kes on kolm korda pjedestaalile pääsenud. Õhtuleht meenutab nende vingeid etteasteid, mis pakkusid kaasmaalastele palju rõõmu.

Eile koos treenerist abikaasa ja mitme kergejõustikuhuvilisega bussireisi Tšehhi pealinna alustanud Uudmäe ütleb, et pahatihti ei lubanud põdur tervis tal võimeid realiseerida.

"Sageli vaevasid mind bronhiidid, angiinid ja vigastused," meenutab mullu 60. sünnipäeva tähistanud Uudmäe. "Tervis oli mul üldiselt nõrk," lisab ta.

Ometi õnnestus Eesti kergejõustiku grand old manil 1980. aastal olümpiavõitjaks tulla. "Siis olin kolm–neli kuud järjest täiesti terve," märgib Uudmäe muigamisi.

Samal teemal

Kollanokale hõbe

Uudmäe debüteeris sise-EMil 1977. aastal Hispaanias San Sebastianis, kus sai 16.46ga hõbemedali. "NSV Liidu talvistel meistrivõistlustel võitsin esikoha 16.72ga, mis oli toona väga hea tulemus," pajatab Uudmäe. "Pärast liidukaid oli mul veel üks väiksem võistlus, seal hüppasin natuke üle 16 meetri ja mõistsin, et seis pole roosiline."

EM-hõbe tähendas tiitlivõistluste kollanokale kordaminekut. "Noore mehena kaotasin Viktor Sanejevile (kolmekordse olümpiavõitja tulemus oli 16.65 – toim)," sõnab Uudmäe. "Ülemused lugesid võistluse kordaläinuks, sest Sanejev võitis! Aga mul oli hõbeda üle väga hea meel."

Uudmäe jätkab: "Ma polnud varem kapitalistlikus riigis olnud ja järsku täielik Ameerika! Käisin enne võistlust poes ja vaatasin, mida seal müüakse. Meil ju poes midagi polnud. Võib–olla tampisin jalad poeringidega ära. Hõbeda eest sain 200 rubla preemiat, mis oli korralik kuupalk."

1979. aastal naasis Uudmäe Viinist sise-EMilt pronksmedaliga. "Tol hooajal hüppasin esimest korda üle 17 meetri – 17.10. Aga Gennadi Valjukevitš püstitas maailmarekordi," räägib Uudmäe. "Ma olin üliheas vormis. Samas me ei teadnud, kas saame üldse EMile minna, sest NSV Liidu väed olid just Afganistani läinud."

Viinis tekkisid Uudmäel hoojooksuga suured probleemid, paraku polnud abiks treener Vitold Krejerit. "Lõpuks punnitasin finaali, hüppasin 16.91 ja sain pronksi. Kuid vorm lubanuks palju kaugemale hüpata. Nii et selle tulemusega ma rahule ei jäänud," avaldab Uudmäe, keda edestasid koondisekaaslased Valjukevitš (17.02) ja Anatoli Piskulin (16.97).

1983. aastal võinuks Uudmäe Budapestis võita ka neljanda sise-EMi medali, ent tervisehädadega võidelnud sportlane piirdus viienda kohaga.

"NSV Liidu meistrivõistlustel kordasin oma rekordit 17.10," ütleb Uudmäe. "Kuid seejärel jäin angiini ning helistasin treenerile ja ütlesin, et ma ei lähegi EMile. Viisad olid juba tehtud, lennupiletid ostetud, toona oli raske koondises muudatusi teha, mul paluti ikka kohale tulla."

39kraadise palavikuga tõvevoodis olnud Uudmäe ajas endale jalad alla. "Antibiootikumid olid mu tühjaks tõmmanud. Läksin kangisaali harjutama, seal vigastasin selga. EMil olin nagu puuhobune."

Eesti taasiseseisvumise järel tõi sise-EMilt esimese medali Nool, kes triumfeeris 1996. aastal Stockholmis seitsmevõistluses riigi rekordiga 6188 punkti.

Balta ja Pahapilli kullasadu Torinos

"Lähen kulda võitma!" teatas Nool enne etteastet meediale ja tunnistas hiljem, et tundis võistluse ajal õlgadel kohustusekoormat. "Eestis on kombeks: kui kulda lubades kogemata hõbeda saad, taotakse sind maapõhja, oled jutumees! Kuigi hõbegi on hea."

2000. aasta sise-EMil Gentis võitis Nool 6200 punktiga pronksi. Ta pidi tunnistama Tomaš Dvoraki ja Roman Šebrle paremust, tšehhide tulemused olid vastavalt 6424 ja 6271 punkti. Ent sama aasta septembri lõpus triumfeeris eestlane Sydney olümpial.

Imelise kullasaluudi korraldasid 2009. aasta sise-EMil Torinos Ksenija Balta ja Mikk Pahapill. Balta võidutses kaugushüppes Eesti rekordiga 6.87 ja Pahapill seitsmevõistluses 6362 punktiga.

Balta puhul tasub märkida, et viis nädalat enne võistlust oli ta seljavigastuse tõttu SOS-seisus: "Kui ma kaks päeva pärast traumat trennis soojendusjooksu tegin, tekkis poole ringiga otsaesisele külm higi."

Pahapilli tulemuse tugevust iseloomustab kõige paremini ameeriklasest 2008. aasta olümpiavõitja Bryan Clay kommentaar: "Pöörane!"

Kaugushüppaja Tõnu Lepik triumfeeris 1970. aasta sise-EMil Viinis 8.05ga. Kõrgushüppaja Jüri Tarmak sai 1971. aastal Sofias 2.17ga hõbeda ja 1972. aastal Grenoble’is 2.22ga pronksi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee