Espoo Bluesi ründaja Siim Liivik on meeskonna abikapten. Foto: Petteri Äikäs
Ott Järvela, Espoo 6. märts 2015 07:00
Espoo Bluesi peatreener Jyrki Aho väärtustab meeskonda kuuluvaid Eesti hokimehi Siim Liivikut ja Robert Roobat kõrgelt. Kui Liivik on juba praegu Bluesi abikapten, siis Aho hinnangul liigub kindlalt ülespoole ka Rooba arengukõver.

Espoo Blues hoiab enne tänast mängu Pori Ässät meeskonnaga Soome kõrgliigas viiendat kohta. Põhiturniiri lõpuni on jäänud neli vooru. Bluesi peatreener Jyrki Aho on Soome hokivaatlejate hinnangul pannud meeskonna üle ootuste hästi mängima.

Jyrki Aho, miks on Siim Liivik ja Robert Rooba jäähokimängijad, keda tahad näha enda juhendatavas meeskonnas?

Mõlemad on väga head tüübid, mis on esmatähtis. Nad on rõõmsad inimesed, kes tahavad arendada nii ennast kui ka meeskonnakaaslasi. See on kõige muu alus.

Täpsemalt rääkides, siis Rooba on kiire, kõva füüsisega ja õppinud väljakul turvalisemalt tegutsema. Liivik on samuti tugev mängija, kes on väravaesises võitluses väga kõva jõud. Võidutahe on tal tohutu. Simo (Liiviku hüüdnimi – toim) mängib seda paremini, mida tähtsamaks matšid lähevad. Ta naudib olukorda, kus panused on kõrged. See on suure spordimehe tunnus!

Kas mainitud võidutahe on põhjus, miks Siim on Bluesi üks kahest abikaptenist?

Üks põhjus jah. Lisaks on Simo terase mõtlemisega mees, kellel on riietusruumis kanda juhtiv roll, nagu ka teistel Bluesi kaptenitel.

Mis on Roberti ja Siimu tugevused ja nõrkused? Milliste elementidega paistavad nad silma? Milliseid peavad parandama?

Roberti tugevused peituvad jääl liikumises ja tahtes minna duellidesse. Tal on hea pealevise ja ta on suuteline tegema veel rohkem väravaid ja tulevikus kindlasti teebki, aga kõige tähtsam on minu jaoks, et Robert on tänavu õppinud langetama väljakul otsuseid võistkonna huvisid silmas pidades. Varem riskeeris ta valel ajal ja vales kohas sagedamini. Tänu edasiminekule olen saanud Robertile ka rohkem mänguaega ja vastutust anda.

Liiviku suureks plussiks on duellid. Lisaks on ta viimasel ajal kinnitanud kanda arvulist ülekaalu mängivas koosseisus ning olnud seal edukas. Ta on mängija, kes naudib väravaesise tsooni ründamist ja oskus litrit enda valduses hoida on samuti paranenud. Liivik on mängijana juba üpris valmis toode, aga tasakaalukust saab parandada. Aeg-ajalt pöörab Simo tähelepanu veidi valedele asjadele.

Siim ja Robert on mõlemad ründajad, kellelt nõutakse resultatiivsuspunkte. Kas oled peatreenerina nende punktisaagiga (Liiviku tänavune saldo on 10+15, Roobal 5+3; mõlema puhul on tegu isikliku rekordiga) rahul?

Alati on hea, kui ründajad viskavad väravaid ja annavad resultatiivseid sööte, aga jäähoki koosneb ründe- ja kaitsemängust. Täpselt sama tähtis kui punktide tegemine on vastasel värava viskamise takistamine. Näiteks Robert on mänguaega teeninud eelkõige tänu oma kaitsetööoskustele, millega ta on kõvasti vaeva näinud.

Kui väljakul kõvasti võidelda, siis tekivad ka võimalused ründeloovuse näitamiseks. Nii sünnivad ka väravad, nagu näitab mõlema Eesti mehe senine hooaeg. Rõhutan, et rünnak ja kaitse on sama tähtsad, sest kui me viskame ainult ühe, aga vastane mitte ühtegi, ongi võit käes.

Kui Siim on abikapten ja Bluesi kandev jõud, siis Robert kuulub hetkel neljandasse ründekolmikusse. Mida peaks ta tegema, et Bluesi meeskonna hierarhias kõrgemale tõusta?

Robert on õigel teel. Nagu ütlesin, on ta omandanud turvalise mängustiili. Arenemisruumi on Robertil jõumängu osas, sest tal on tugev keha, millega on võimalik vastaseid veelgi enam kimbutada. Värava ründamises suudab Robert olla senisest veelgi rajum ja jõulisem.