Marek Niit.Foto: ALDO LUUD
Spordiblogi
9. märts 2015, 07:01

Deivil Tserp | Praha õppetunnid (4)

Enne möödunud neljapäeval Prahas alanud sisekergejõustiku EMi oli Eesti kergejõustikukoondise puhul õhus kaks kõditavat küsimust. Esiteks: missuguses vormis on 400 m jooksja Marek Niit? Ja teiseks: kas kaugushüppaja Rain Kask suudab kvalifikatsiooni kadalipust läbi murda?

Niidu puhul käivitus justkui telemäng „Võta või jäta". Kui palju on kohvris seekord – 100 000 eurot või üks sent?" Tulemuse põhjal – 27aastane sportlane piirdus Tšehhi pealinnas eeljooksuga – võiks ju öelda, et seal oli miinimumsumma, mille nimel ei tasunudki pingutada.

Sise-EMi eel USAs näidatud aegade järgi võis aimata: Niit pole sama terav nagu mullusel sise-MMil Sopotis. Ta rääkis kõikides intervjuudes, et sügisel põhja ladudes mõtles eelkõige suvele. Küllap nii ongi ja see võib kujuneda vingeks vaatepildiks, kui Niit augusti lõpus Pekingis toimuval väli-MMil Eesti rekordi püstitab!

Ometi arvan, et sise-EMil võinuks Niit ikkagi poolfinaali pääseda, kui ta suutnuks lahendada aklimatiseerumisega tekkinud probleemid. Alaliidul polnuks keeruline lennutada veerandmailer USAst Prahasse mõni päev varem, et tema isikupärane organism kohanenuks ajavahega nii nagu kord ja kohus? Väidetavalt EM-koondise juht Marko Aleksejev niisugust võimalust talle ka pakkus, aga sportlane otsustas teistmoodi.

Kahjuks ärkas Niit võistluseelsel ööl juba kell kolm. Välejala sõnul sooritas ta taktikaliselt kehva jooksu. Sestap jäigi võimetekohane poolfinaalkoht saavutamata ning Eesti koondisel läks loodetud korraliku tulemuse asemel kirja ebaõnnestumine.

Samas tegi kolmandat korda tiitlivõistlusel areenile astunud Kask maksimumilähedase tulemuse ehk jõudis finaali kaheksa parema hulka. Ei tasu unustada, et Kask käib tööl ja harjutab siis, kui leib on lauale teenitud.

Kaks päeva järjest suudavad väga hästi hüpata vaid suurmeistrid, kelleks Harry Seinbergi hoolalune kahtlemata üritab saada. Tagatipuks pärssis tema finaalikatseid jalavaevus. Suve poole kiigates püsib igatahes lootus, et Kask täidab ka väli-MMi normi 8.10.

Sirge seljaga võib Prahast naasta ka Raimond Valler, kes püstitas 800 m jooksus isikliku rekordi. Ülejäänud kuue Eesti kergejõustiklase kohta kehtib viimasel ajal juba eriti äraleierdatud tõdemus: imet ei juhtunud!

Muide, neist viis – kõrgushüppaja Grete Udras, kuulitõukaja Kristo Galeta, teivashüppaja Veiko Kriisk ning sprinterid Richard Pulst ja Maarja Kalev – harjutavad asjaarmastajatena. Pulst on ühtlasi iseenda treener, ka Galetal oli vahepeal probleeme igas mõttes asjaliku juhendaja leidmisega.

Kindlasti olid kõik nimetatud kergejõustiklased võimelised endast pisut rohkem välja pigistama. Miks see ei õnnestunud, teab igaüks ise paremini. Galeta osutas liigsele tahtmisele, Pulst hooaja lõpus särtsu puudumisele, Kalev uuele keskkonnale, mis osutus harjumatuks.

19aastane kuulitõukaja Kätlin Piirimäe, kes saadeti Prahasse alaliidu juhatuse eriotsusega, paraku võistlema ei jõudnudki. Kuuldavasti hakkas tal ninast verd jooksma ja arstid olevat soovitanud etteastest loobuda.

Tänaseks on Praha sise-EM juba ajalugu. Meie koondisel läks oodatust natuke kehvemini. Ometi ei tasu pikalt nukrutsema jääda. Siinkohal on võimalik parafraseerida Eesti kergejõustikuliidu endist peasekretäri Erik Pallaset: neid võistlusi tuleb veel!