Tomaš Dvorak: ootan juba, et saaksin tagasi Tallinna tulla (3)

Kümnevõistluse endine maailmarekordimees, Erki Noole kange omaaegne konkurent tšehh Tomaš Dvorak (42) pole olemuselt põrmugi muutunud. Isegi kuulsad siniste klaasidega spordiprillid on tal ees. Neli päeva kestnud Euroopa sisemeistrivõistlused Prahas on lõppenud ning Dvorak on väsinud. "Kui sa ei pahanda, teen ühe suitsu. Nii palju on tegemist olnud," tõdeb ta.

Dvorak lõpetas karjääri Pekingi olümpia eel 2008. aastal, kui ebaõnnestus koondise katsevõistlustel. 2009. aastal asus ta Tšehhi kergejõustikukoondise etteotsa ning Praha EMil olid tal käed-jalad tööd täis, alustades sportlaste treenimisest, lõpetades meediajooksu starterirolliga.

"Mul ei olnud raske karjääri lõpetada, sest olin siis 36aastane. Ma olin vigastatud ning ütlesin: kuule, mees, lõpeta ära! See ei olnud enam lõbus! Kergejõustik oli parim asi mu elus, kuid ühtäkki oli murdepunkt. Pidin leidma teisi väljundeid," räägib ta, silmis tuttav kiskjapilk.

"Aga sportlane pole ma enam ammu – jooksmas käisin eelmisel aastal, perega. Mitte et ma ei viitsiks, aga mul pole aega. Ma ei tahagi leida aega, las teised jooksevad! Mina treenin neid," muigab veidi pontsakamaks muutunud eksatleet.

Kes vähegi kümnevõistluseajalooga kursis olnud, mäletab, et ligi kümme aastat näis igal suurvõistlusel kümnevõistluses korralikku madinat. Kunagi polnud viisikust: tšehhid Dvorak ja Roman Šebrle, eestlane Erki Nool, islandlane Jon Arnar Magnusson, venelane Lev Lobodin keegi peajagu üle. Dvoraki sõnul kasvati meestega kokku.

Eesti on südames

"Ma ei saa öelda, et Erki ja Roman on mu südamesõbrad, sest perekonniti väga me läbi ei käi, aga meil tekkis nende võistluste käigus selline side, et hoolin neist elu lõpuni. Elasime üksteisel tulemustega seljas, hiljem lõõpisime ja käisime väljas. Kui näen praeguseid kümnevõistlejad, siis nende vahel pole üldse sõprust. Neil on Facebook," naerab ta ning tõdeb, et endiste võitluskaaslastega on tore kohtuda.

"Erkiga kohtume suurvõistlustel, meenutame vanu aegu ja viskame nalja. Romani näen igal õhtul telekas, sest ta on Prima telekanali spordiankur. Ülikond istub talle, kena mees ju!" lisab Dvorak.

Maailma kõigi aegade edetabelis 1999. aastal püstitatud 8994 punktiga kolmandat kohta hoidev Dvorak minevikus ei ela. Ka 2000. aasta Sydney olümpiamängude ebaõnnestumist, kus suursoosikuna võistelnud Dvorak jäi medalimängust seletamatu kõhuhäda tõttu eemale, ta 15 aastat hiljem üle ei ela.

"See oli tõesti jube võistlus, sest mul oli väga valus. Üritan vigu unustada, kuid ise olin süüdi. Tänaseks päevaks olen kõik seljataha jätnud ning kahetseda pole midagi. Kuigi võitlesin häälekalt Erki kettaheite üleastumise poolt, võitis ta teenitult! Kellegi peale ma vimma ei kanna," meenutab lõpuks kuuendaks jäänud tšehh kolm tundi kestnud Noole kettaheitesaagat, mis lõppes olümpiakullaga.

Üllataval kombel jätkus Dvoraki ja Noole mõõduvõtt, küll eri riikides, saates "Tantsud tähtedega". Mõlema laeks jäi kolmas koht, Noole partneriks oli Ave Vardja, Dvorakit õpetas kaunitar Kamila Tom?nkov?. "Te teete Eestis sama show’d? Oh issand! Minu jaoks polnud raske mitte tants, aga just vaimne pool. Istusime treeningusaalis 24/7 ning pärast seda pidime eetris endast parima andma. Huvitav, mis siis saaks, kui me Erkiga koos tantsiks? Muide, järgmisel hooajal pidi Roman ka tantsu keerutama. Teeme kohe kümnevõistlejate trupi," naerab ta.

Eestil on Dvoraki südames aga endiselt eriline koht. "Võistlesin Tallinnas mitu korda ning mulle on jäänud meelde suur publikuhuvi. Rahvas elas mulle kaasa, olgugi et olin Erki suurimatest konkurentidest. Mulle meeldib Tallinn isegi rohkem, kui Praha, sest meri tõmbab mind rohkem. Ootan juba, et saan oma U23 koondisega juulis tagasi Tallinna tulla," õhkab ta siiralt.