TÖÖHOOS: Jäämeister Marc Callan on enne MMi ametis curlinguraja värvimisega. Foto: EESTI CURLINGU LIIT
Ville Arike 11. märts 2015 07:00
Tallinnas peetud suurvõistluse väljakud tegi šotlasest jäämeister Marc Callan

Kui pealtnäha tundub curling lihtne spordiala – võta kivid ja libista need mööda jääd õigesse kohta, siis tegelikkuses on keerulised nii mäng ise kui ka selleks tingimuste loomine. Curlinguväljaku ettevalmistamine tähendab tervet teadust!

Kui spordisaal valmis ehitatakse, siis võta ainult korv-, jalg- või käsipall ja mine mängima. Vahel tuleb puitpõrandat vaid hooldada. Jalgpalliväljakul niida aeg-ajalt muru ja muudkui mängi. Et aga saaks pidada curlingu MMi, tuli radasid terve nädal ette valmistada, mis sest, et hokiväljaku näol oli jää olemas!

Tondirabas on olemas eraldi kolme rajaga curlinguhall. Seda MMiks ei kasutatud. Enne suurvõistlust Eesti juunioride naiskonnaga juttu tehes räägiti kohanemisvajadusest – et võistlusrajad on treeningradadest veelgi kiiremad. Õhtuleht uuris šotlasest jäämeistrilt Marc Callanilt, milles asi.

"Esiteks peab curlingujää olema täiesti sile, seetõttu ei saa jäähoki- ja iluuisutamisjääd selle mängu mängimiseks kasutada," alustas Callan. "Kui jää pole sile, siis ei libise kivid nii nagu vaja.

Tallinna võistlusväljakute all oli hokijää juba olemas. Sinna tuli vaid spetsiaalne curlingujää peale valmistada. Lisaks tasasusele peab curlingumängu jää olema ka äärmiselt tugev. Mänguks kasutatavad kivid kaaluvad 20 kilogrammi. Jää peab pidama vastu nii kivide raskusele kui ka harjamisele."

Vajalik vaid puhas vesi!

Vahemärkuseks: et curlingumängu üks voor tähendab 16 viset, mäng kestab kümme vooru ja viigi korral mängitakse veel lisavoor. Seega võib teoreetiliselt juhtuda, et ühe mängu jooksul libisevad kivid mööda üht ja sama trajektoori – ning kivi teekonnal töötatakse harjadega – kuni 176 korral!

Callan teab, kuidas saada nii vastupidavat jääd: "Selle tegemiseks läheb vaja täiesti puhast vett. Absoluutselt puhast! Kust on viimseni kõik muud ained eemaldatud ja järele jäänud ainult H2O. See muutub külmudes eriti kõvaks. Meil on spetsiaalne aparaat vee puhastamiseks. Iga mängu järel kraabime jäält pealmise kihi maha ja teeme jälle uue. Niimoodi kõik üheksa võistluspäeva."

Callanit peetakse maailma üheks paremaks jäämeistriks. Tallinna võistlus oli talle hooaja kuues üritus, ta sõitis siit otse Jaapanisse naiste MMile. Eesti pealinna jõudis mees nädal enne võistlust – nii kaua võttis koos abilistega aega radade ettevalmistamine. Lisaks tegeles sama brigaad ka radade värvimisega. Tipptasemel töövahendid toodi Eestisse välismaalt.

Callani päevad algasid Tondirabas kell 6.30 ja lõppesid pärast viimaseid mänge ehk pärast kella 21. Enne esimest võistluspäeva saabus ta halli juba öösel kell pool kolm… Kuid Callani näos polnud märkigi väsimusest või tülpimusest. "Supermees, supersuhtumisega. Ta on meid ka paljudes muudes ette tulnud küsimustes konsulteerinud," kinnitas curlinguliidu president Fred Randver.

Eelarve 300 000 eurot

Juunioride curlingu MMi eelarve oli 300 000 eurot. Pool summast kattis rahvusvaheline alaliit (kes maksis näiteks kinni ka välisvõistkondade lennupiletid), ülejäänu leidis Eesti pool.

Väliskülalised jäid korraldusega rahule. Eesti alaliidu presidendi Fred Randveri sõnul annab positiivne tagasiside julgust mõelda juba järgmisele üritusele. Kuid detaile – mis täpsemalt ning kas lähemas või kaugemas tulevikus – ta veel avada ei soovinud.