SASKIA ALUSALU ELUKOOL: kuidas elada aasta Saksa külakeses, kus pole teha suurt muud kui uisutada? (14)

"Olen välismaal küll harjunud, Saksamaal on nelja aastaga tekkinud juba natuke kodune tunne, aga koduigatsus tuleb alati peale. Igatsen hooaja jooksul pere järele. Ning tavalist, lihtsat ema tehtud sööki. Muidugi saab Inzelli akadeemias korralikult süüa, aga ema tehtud söök on hoopis teine asi!" räägib Alusalu koduses Adaveres.

Inzelliga ilmselt kõik

Ning kui jutt läheb järgmise hooaja peale, tõdeb sitke uisupiiga, et Inzelliga on selleks korraks ilmselt kõik. Sportlaste punt on küll vahva ja saab omavahel hästi läbi, kui organisatoorne pool lonkab päris mitmest kohast ja see mõjutab ka sportlikke tulemusi. Liiga hoogu eestlanna kriitikaga ei satu: "Kui ma poleks omal ajal Inzelli läinud, ei oleks ma uisutajana praegu tasemel, kuhu olen jõudnud."

Alpiküla keskkond iseenesest on ideaalne. "Suurepärane, mulle väga meeldib. Inzell pole suur koht, loodus on ilus, suvel on väga tore võtta ette rattasõite mägedesse, suurepärane jäähall, ideaalne koht treenimiseks. Minule vaikne ja rahulik koht sobib, võib-olla seepärast, et olen ka ise pärit väiksest kohast. Akadeemias oleme jah, ninapidi koos, aga kui tahan, saan minna kuhugi mäe otsa ja lihtsalt üksi olla."

Inzellis elas terve hooaja tosin uisutajat. Enamik käib seal ainult laagrites. "Ja paljud neist küsivad – kuidas te siin Saksa külakeses aasta otsa olete, kuidas see on võimalik?!" muigab Alusalu. "Vahel on enne hooaja algust, pika suvise ettevalmistuse järel küll tunne, et ei jaksa enam siin olla, vajaksin midagi muud, et poleks kogu aeg üks ja seesama. Eks ka sellepärast tunnen vajadust keskkonnavahetuse järele."

Võrreldes nelja aasta taguse päris algusega on Alusalul ühes mõttes olnud kodumaast kaugel kindlasti hõlpsam. Samas akadeemias harjutanud poolakast Artur Was’ist on saanud eestlannale enamat kui lihtsalt hea sõber. "Ega lihtne ole, kui mõlemad ajavad oma asja, aga saame olla teineteisele toeks."

Toetavad teineteist

Was võitis sel hooajal mõlemad Berliinis sõidetud 500 m MK-etapid ning oli Heerenveenis kolmel korral teine. Üksikdistantside MMil oli ta viies, mullu Sotši olümpial üheksas. 28aastane Was kuulub sprindis maailma tippu.

"Kui teiste uisutajatega järgmise aasta plaanidest rääkisime, küsiti minult, kas hakkan nüüd Arturile igale poole järgnema? Sugugi mitte. Mul on oma sihid, eesmärgid, karjäär. Toetame teineteist ja saame mõlemad end spordis realiseerida," lausub Alusalu kindlalt.

Hollandis peetud MMi ajal intervjueeris Alusalu näiteks Eurospordi Poola portaal. Eestlanna nimetas seal oma eeskujuks just Wasi, "kes on näidanud oma karjääriga, et kõik on võimalik".

Alusalu on edasiste võimaluste suhtes kuulanud maad ka Poola alaliidust. "Ega mul järgmiseks hooajaks midagi kindlat ole. Inzellis viibitud aastad on selles mõttes head, et tekkis väga palju kontakte ning olen kõigile sõpradele öelnud, et kui kusagil luuakse mõni sobiv treeningugrupp, andku teada."

Kõike ei saanud kätte

Lisaks MMi ühisstardiga sõidu 10. kohale viis Alusalu tänavu oma lemmikdistantsi, 3000 meetri Eesti rekordi 4.15 sisse (oma vanuseklassi maailma hooaja kuues aeg!). Kuid seda kohe sügisel esimesel võistlusel ning piiga tunneb, et kõike ta sel hooajal endast kätte ei saanudki.

"Hooaega oli raske lõpetada, sest tundsin, et peaks veel kuhugi võistlema minema. Tegin trennides suurema edasimineku, kui võistlustel suutsin välja sõita. Treenerid lohutasid, et trennis saavutatu võistlusele ülekandmine tähendabki aeganõudvat protsessi.

Kiiruisutamine on nii tehniline ala. Kui tahad võistlusel lisa pressida, võib see pigem kahju teha, sest rapsima hakates laguneb tehnika ja siis on sõit läbi. Edu võti ongi pidev õigele tehnikale mõtlemine. Kui saad ühel võistlusel hea tehnika kätte, siis pole nõnda, et nii jääbki.

Tolle 4.15 sõitsin hooaja esimesel võistlusel. Talve lõpus olin tugevam, kuid ma ei suutnud teha samasugust tehnilist sooritust," kirjeldab Alusalu oma ala nüansse ja tunneb psühholoogilise poole peal suurimat puudujääki.

Olla teises maailmas

"Akadeemias rääkisid paljud uisutajad, et vajaksime spordi-psühholoogi abi. Seda meil polnud ja treenerid selle teemaga ei tegelnud. Üks mu treeningukaaslane Hispaaniast ütles: kiiruisutamises pead sa olema füüsiliselt tugev, kuid vaimselt veelgi tugevam. Sportlased omavahel neid teemasid väga ei arutanud. Natuke ikka, aga mitte peensusteni."

Alusalu oli Eesti rekordi toonud sõidu ajal nagu teises maailmas. "Mõtlesin igas kurvis, igal sirgel ainult sellele, mida pean tegema. Ma pole ühelgi teisel võistlusel suutnud nii hästi keskenduda. Lisaks on oluline ka jäätunnetus. Berliini halli, kus rekord sündis, jää on mulle alati meeldinud. Mõnel päris kiirel kõrgmäestikus asuval rajal jäi sel hooajal sõitmata. Võib-olla ongi hea jätta midagi ka edasiseks. Et jääks kripeldus, näljatunne, et mul on midagi veel sees."

Loodetavasti leiab Alusalu tuleval hooajal jätkamiseks ka tarviliku rahasumma.

Saskia Alusalu 

Kiiruisutaja

Sündinud 14. aprillil 1994

Paremad saavutused: 2015 MMi 10. koht ühisstardiga sõidus, mitmevõistluse EMi 17. koht.

Isiklikud rekordid: 500 m 42,38, 1000 m 1.22,02, 1500 m 2.04,28, 3000 m 4.15,41, 5000 m 7.43,88