ÕHTULEHT MOSKVAS: kuidas elab Venemaal Üllar Kerde? (8)

"Ma olen tavaline moskvalane, miks peaksin teistest inimestest erinema," räägib kümnekohalises bussis Kerde, kes kasutab kuukaarti ega pea iga kord ostma 50 rubla maksvat piletit.

Hommikused ja õhtused lühikesed jalutuskäigud 60aastasele Kerdele meeldivad. Bussipeatusest kulub tema korterisse jõudmiseks kuus–seitse minutit. "Kui ma kogu aeg autoga sõidaksin, läheksin liiga paksuks," ütleb ta muigamisi ning patsutab kõhtu.

"Krõlatskoje – lõpp-peatus," teatab bussijuht. Spordiajalooga hästi kursis eestlased teavad, et Krõlatskoje trekil on suuri tegusid teinud kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe ja sealt kiviviske kaugusel on suusatamise MK-etapil teiseks tulnud samuti kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun–Vähi.

"Siin elab rohkem inimesi kui Tartus," osutab Kerde. Teisisõnu ületab Krõlatskoje elanike arv 100 000 piiri. Koduteel põikab Kerde toidupoodi, mille kahe välisukse vahelises ruumis istub põrandal eluheidik, kes hoiab kahe käega peast kinni ja laliseb midagi, millest on võimatu aru saada.

Pood on aga maast laeni kõikvõimalikke toidukaupu täis: alustades puuviljadest ja lõpetades vorstidega. Ei vähimatki märki Venemaa vastastest sanktsioonidest! Alkoholivalik on samuti muljetavaldav, teravalt torkavad silma uhkete siltidega Krimmi veinid.

Toiduvarud täiendatud, siirdume Kerde kahetoalisse korterisse, mis asub seitsmeteistkümnekorruselises majas. Ehkki paneelehitisel on koodlukuga trepikojauks, istub hommikul kaheksast õhtul kaheksani esimesel korrusel valvur, kellele iga korteriomanik maksab kuus 300 rubla ehk ligi 4,5 eurot.

Kerdele ja tema naabrile, Dinamo mängujuhile Sten–Timmu Sokule niisugused tingimused sobivad. Nende suust nurinat ei kosta. Peatselt saab 26aastane mängujuht endale Kerde asemel uue naabri. Nimelt liitub klubiga ameeriklasest tagamängija Jarred DuBois, kes mullu teenis leiba Saksamaal Frankfurdi Skylinersis.

"Oleme siin Timmuga süüa teinud, koristanud, pesu pesnud ja niisama juttu ajanud," märgib Kerde. "Kui mul on vaba päev, siis söön hommikul kõhu täis ja lähen Punasele väljakule. Ma ei ole küll kommunistliku partei liige, aga mulle meeldib see punane rubiin – see on nii puhas!"

Palk pigem väiksem kui Gert Kullamäel

28. veebruaril Kerde Punasele väljakule ei pääsenud: eelmisel õhtul oli Kremli lähistel tapetud opositsiooni üks liidreid Boriss Nemtsov.

Traditsiooniliselt käib Kerde GUMis ühes kohvikus. "Võtan tassi kohvi, mis maksab sama palju kui Eestis praad, ja loen ajalehti," pajatab ta. "Muide, 2014. aasta jaanuaris käisin Punasel väljakul uisutamas."

Tavalisel tööpäeval ärkab Kerde 6.30. "Panen kohvi keema, võtan hommikused tabletid sisse, ajan habet ja helistan koju. Seejärel keedan endale putru. Kõige rohkem meeldib mulle tatrapuder."

Hommikune treening algab kell 11, Kerde on kohal juba tund aega varem. "Pärastlõunal läheme Timmuga sööma. 300 rubla eest saab kõhu korralikult täis. Ma ise olen liiga laisk, ei viitsi lõunaks toitu valmistada. Venemaal tehakse süüa väga hästi! Kui oleme võistlusreisil, määrab toidu võistkonna arst. Meie klubi on igas mõttes väga professionaalne."

Kerde kinnitusel on Dinamol superliigas suurim eelarve. Samas neelavad pikad lennureisid tohutult raha. Nende viimane Siberi turnee, kus saadi võit nii Barnaulis kui ka Novosibirskis, läks maksma ligi 100 000 eurot.

Muide, Kerde kinnitamise eest meeskonna peatreeneriks pidi Dinamo maksma Venemaa korvpalliliidule 20 000 eurot! Samas ei tasu kellelgi arvata, et ta teenib ülisuurt palka. "Ma ei saa rohkem kui Gert Kullamäe (TÜ/Rocki peatreener – toim)," poetab Kerde.

Ent Dinamo presidendil Gor Hetšojanil ja viitsepresidendil Jevgeni Gomelskil on marssalikepp põues. "Mulle tehti ülesandeks võita Venemaa karikas ja superliiga," avaldab Kerde. "Kui ma siia kohale jõudsin, oli meeskond üheksandal kohal. Keegi ei öelnud, et tule ja proovi. Öeldi konkreetselt: on vaja jõuda VTBsse!"

Kerde imestab siiani, miks langes valik just temale. "Ma olin ju Õismäe Vene lütseumis riigikaitse ja kehalise kasvatuse õpetaja ning treenisin naiskonda (Tallinna ülikool – toim), kelle juhendamisega ei saanud hakkama."

Dinamo kutsus Kerdet juba novembris. Esmalt helistas talle klubi president Hetšojan. Detsembris põikas kolmeks päevaks Eestisse Gomelski, kes sai ka jah-sõna kätte. "Pärast jõule ütlesin lähedastele, et lähen Moskvasse. Nad on juba harjunud, et teen otsuseid, mida normaalsed inimesed ei tee."

Masohhisti amet

Kerde taktikepi all on meeskond saanud üheksa võitu ja vaid ühe kaotuse. Karikavõistlustel jõuti Final Four’i ehk nelja tugevama hulka. Viimati mängis Dinamo seal 2005. aastal, kui peatreenerina töötas legendaarne Dušan Ivkovic.

"Mul on väga hea meel, et olen saanud kolm meest mängima. Ei teagi, kas kodumaal olen seda suutnud," arutleb Kerde, kes tüüris Eesti koondise 2001. aastal EMi finaalturniirile. "Aga Venemaal on siirad inimesed, nad tulevad seda ise ütlema."

Kätel on Kerdet kandnud ka klubi fännid. "Vene inimesed on otsekohesed. Kui võidad, siis fännid kallistavad sind. Aga kui sa kaotad, öeldakse näkku, et oled sitt! Ma ise pole seda kogenud, kuid olen kõrvalt näinud."

Üldjoontes on Kerdel Dinamos läinud hästi. "Eks väikseid naginaid on ikka, kuid see on normaalne. Ma võtsin ju endiselt peatreenerilt töö ära. Praegu on ta mu abiline, see oli minu soov."

Samas avaldab Kerde, et tihti läheb tal uni juba keset ööd ära ja peas hakkavad tiirutama mänguga seotud mõtted. "Olen ärganud kell neli ja hakanud asju analüüsima. Terve kaust on täis kirjutatud. Eks see üks masohhisti amet ole."

Peatreeneri vallandamine on korvpallis üsna tavaline sündmus. "Jevgeni Gomelski ütles, et on kaht tüüpi treenerid: need, kes on juba lahti lastud ja need, keda hakatakse lahti laskma," lausub Kerde muigamisi.

Ent praegu on eestlase positsioon tugev. Kui kõik sama edukalt jätkub, pääseb Dinamo VTBsse ja peatreeneri kohta pakutakse temale!