Laskesuusatamise probleemid on sama hägused kui Eesti laskesuusataja pildil.Foto: Matthias Schrader
Spordiblogi
16. märts 2015, 10:00

Ats Kuldkepp | Kõrge koht ei varjuta probleeme (5)

Laskesuusatamise MM Kontiolahtis sai läbi ja ühest hinnangut on Eesti koondise esitusele on raske anda. Kuigi jah, Roland Lessingu 15. koht ei olnud mitte lihtsalt ootamatult hea tulemus, vaid ületas ka kolme positsiooni võrra murdmaasuusatajate ja kahevõistlejate parima koha Faluni MMil.

Erilist rõõmu viimasest tõigast siiski tunda ei saa, sest ükski Eesti talispordiala pole praegu isegi tipu lähedal. Kontiolahtiga võisid rahule jääda ka sarnaselt Lessingule tiitlivõistluste parima tulemuse välja sõitnud Johanna Talihärm (39. kohta polnud ta saanud isegi MK-etappidel) ja meeste teatesõidus südika esituse pakkunud mitmekordne noorte tiitlivõistluste medalimees Rene Zahkna.

Masendava hooaja alguse foonil võiks pisikest rõõmu tunda ka Kalev Ermitsa 40. kohast. Samas olid nad paar nädalat tagasi hoopis paremas hoos ja eriti Ermitsa puhul oleks oodanud paremat lasketäpsust. Kauri Kõiv jätkas nigelat talve 53. kohaga ja punktidelt jäi kaugele ka kodusel Otepää EMil lootust andnud Darja Jurlova.

Et ühtset Eesti koondist sisuliselt ei eksisteeri, pole üldiste järelduste tegemine kuigi lihtne. Kuigi suvel vastutava treeneri ametisse pandud Janno Prants kinnitas Lessingu kauni sõidu järel 36aastase vanameistri näitel, et isegi kehvade tingimuste kiuste on võimalik ilusaid tulemusi teha. Just see fakt peaks nooremat põlvkonda innustama, et valitud laskesuusakursilt mitte esimeste raskuste tekkimisel kõrvale kalduda.

Anarhia jätkudes on raske uskuda, et näiteks sügisel 23aastaseks saav Ermits peaks spordi juures sama kaua vastu kui Lessing. Igavesti ei jõua keegi ise sponsoreid ja abilisi otsida ning kui siinne laskesuusaföderatsioon ei suuda kiratsemist lõpetada, tuleb loota puhtalt süsteemi kiuste tippu tõusvatele ürgtalentidele.

Zahkna puhul tundub midagi sarnast olevat, aga ei saa unustada, et juunioride MMiks oli osalt haiguste tõttu täiesti kustunud ja ei jätnud hooaja kokkuvõttes sama veenvat muljet kui eelnevatel kordadel. Üldse läks tiitlivõistlustel lati alt läbi meie teine noortalent Tuuli Tomingas. Potentsiaalseid tulevikutegijaid on, aga täiskasvanute hulgas läbilöömiseks läheb vaja kannatust. Zahknal, Tomingasel ja neid seni juhendanud Tõnu Pääsukesel tundub seda olevat, sama on loodetavasti ka huvilistel ja meedial.

Üks pluss neil võrreldes üks-kaks aastat vanemate Grete Gaimi, Jurlova ja Talihärmiga õnneks on: Pääsuke on suutnud hoolealuseid verinoorelt MK-sarjas tiirutamisest hoida ja keskendunud treeningutele.

Kontiolahtis rõhutas Prants pidevalt, et MK-sarjade ja isegi juba 2018. aasta Pyeongchangi olümpiamängudele pääsevate sportlaste arv tuleb hoida võimalikult suur. See võib tähendada seda, et vähemalt üks kahest vanameistrist – Lessing ja 38aastane Indrek Tobreluts – võiks jätkata. Kui Lessing teeks sama hea hooaja kui nüüd, siis oleks see suurepärane, aga Tobrelutsu-laadne ebaõnnestunud ja mitmesugustest probleemidest palistatud aasta ei andnud kellelegi midagi juurde.

Kolme asemel neli kohta MK-sarjas on tore, aga ala peamiste probleemide rahastamine, alaliidus erimeelsused, autoriteetse juhtoina puudumine) kõrval on see teisejärguline.