Kalev/Cramo ukrainlasest korvpallur Petšerov: helistan Donetski oblastis elavatele sugulastele iga päev

Mõistagi rääkis Petšerov intervjuus Õhtulehele ka korvpallist: oma viskelembusest, NBA karjäärist, esimestest muljetest Kalevi kohta, suvisest EMist. Ta alustas korvpallitreeningutega alles 15aastasena ja astus juba 6 aastat hiljem NBA lavale!

„Sündisin Donetski oblastis, üles kasvasin aga Harkivis. Nooruses mängisin jalgpalli, korvpalli juurde jõudsin juhuslikult. Kord kohtas mind Harkivi spordiinternaatkooli direktor ning ütles, et oled pikk ja heade eeldustega, tule meie juurde, vaatame, kas paneme sind mängima korv- või võrkpalli. Läksin sinna ja valisin korvpalli. Arenesin kiiresti, jõudsin ühe aastaga meeste võistkonda. Ka hiljem liikusin sujuvalt edasi," alustab Petšerov, kel praegu kodu Kiievis.

Ida-Ukraina sõjategevust on ilmselt ka Kiievis tunda...

Ukrainas tervikuna on keeruline aeg. Kõik Ukraina, ja arvan, et ka teiste riikide inimesed, loodavad olukorra paranemisele. Paljudel on Donetski linnas ja oblastis lähedasi. On minulgi – ristiisa ja täditütred. Helistan nendele iga päev ja räägime olukorrast. Seda kõike on väga raske üle elada. Loodan, et meie võim leiab võimaluse see suur, kõigile halb konflikt peatada ja lõpetada. Mastaapne sõda toob väga palju valu ka paljudele inimestele väljaspool Ukrainat. Seetõttu on tähtsaim jõuda rahumeelsete lahendusteni, et inimesed ei saaks enam surma ning võiksid elada rahulikult ja õnnelikult.

Ka Ukraina korvpalli seis on keeruline – kõik valdkonnad on seotud riigis valitseva olukorraga. Korvpallgi on saanud väga tugeva löögi, rahastamisega on suured raskused. Samas on selge, et sport pole riigi praeguses olukorras esmatähtis.

Miks alustasite klubihooaega alles nüüd, Kaleviga? Kas teil polnud varem pakkumisi?

Mul oli väike vigastus ja loobusin suvel paljudest pakkumistest. Kui hooaeg juba algas, oli raske saada head lepingut, meeskonnad olid komplekteeritud.

Kodus Kiievis olles hoidsin vormi, harjutasin iga päev. Ent see oli teistsugune koormus võrreldes sellega, kui teed meeskonnaga viis-viie vastu. Tallinna jõudes hakkasid jalad valutama, organism vajas uue koormusega harjumist. Seetõttu jäid trennid mõnda aega vahele, pealegi sõitis Kalev Venemaa turneele. Eelmisel aastal oli sama lugu, kui läksin Valenciasse. Nüüd tunnen end normaalselt, iga päevaga läheb seis paremaks, organism harjub tavapärase treening- ja võistlusrežiimiga.

Millised on esimesed muljed Kalevist? Kas teadsite, kuhu tulete?

Arvan, et Kalev on VTB Ühisliigas üllatanud sel aastal kõiki. Olen selles liigas mitu aastat mänginud ja tean Kalevit väga hästi. Varem oli Kalevil mängimise ja võitmisega raskusi, sel aastal on üllatuseks juba 10 võitu käes ja 6 mängu veel ees – loodetavasti lisandub võite veelgi. Meil on väga hea võimalus jõuda play-off'i, see oleks suur asi nii linnale kui ka klubile. Klubi on aastaid üritanud, inimesed käivad mängudel ja elavad kaasa. Tänavune hooaeg on õnnestunud, loodan, et suudame samal teel jätkata ja kinkida play-off'i jõudmisega fännidele korvpallipeo.

Mainisite Valenciat, kus saite ühe kuu pikkuse lepingu. Palun rääkige eelmisest hooajast, mis pärast Hispaaniat jätkus Samaaras ning lõppes sealt ootamatu lahkumisega.

Olin ka siis hooaja alguses mängupraktikata. Valencial oli ühel hetkel praktiliselt terve eesliin vigastatud, nad vajasid abi, mina aga jällegi võimalust mängida korvpalli. Saime olla vastastikku kasulikud. Jäin tolle perioodiga rahule.

Hiljem liitusin Krasnõje Krõljaga, kellega jõudsime Ühisliiga veerandfinaali Kaasani Unicsi vastu. Olime esimeses ringis just võitnud Krasnojarski Jenisseid, kui mänedžer tuli pärast viimast mängu teatega, et pean kohe sõitma ära Ukrainasse. Probleem tekkis dokumentidega, mulle oli vormistatud vale viisa. Selle kohaselt tohtisin Venemaal viibida ainult 90 päeva. Need said täis ja pidin riigist kiirelt lahkuma.

Kõik kukkus totralt välja – klubi kaotas mängija, mina võimaluse osaleda hooaja otsustavates mängudes. Juhtunu üllatas mind. Huvitav, kas nad ei teadnud, millist viisat vormistada?

Ega põhjuseks olnud Venemaa ja Ukraina halvenenud suhted?

Sellest ei tasu põhjust otsida. Kui saabusin klubisse, tulnuks vormistada õige tööviisa. Seda aga ei tehtud ja kui asjast aru saadi, oli juba hilja. Midagi muud seal taga polnud.

Teie statistika Samaaras polnud pehmelt öeldes särav.

Treener ei kasutanud mind nii nagu ma suudan mängida, ei võtnud minust seda, mida saanuks võtta. Treeneri roll on tähtis – kuidas ta sind usaldab, kuidas kasutab. Sellest sõltub sinu mäng väga palju. Võin tuua palju näiteid, kus head mängijad ei mängi sageli nii nagu nad võiksid.

Kas nüüd Kalevis kasutatakse teid soovitud moel?

Vaatame, saabusin alles hiljuti. Meeskond oli juba pool aastat koos harjutanud, kaotanud kaks võtmemängijat. Me Keith Bensoniga oleme kaks uut tulijat. Niisugused muudatused teevad treenerite töö keeruliseks. Meeskond oli tõusulainel, siis tuli aga tähtsal hetkel – vajatakse võite, eesmärk on play-off – hakata tegema ümberkorraldusi. Uusi mängijaid on raske väga kiiresti tiimi sulatada. Treenerid teevad väga palju tööd selle nimel, et meil Bensoniga oleks kergem meeskonnaga kohaneda. Meie püüame omalt poolt hoolikalt kuulata, mõista, mida tahetakse, see väljakul ellu viia ja näidata head mängu.

Kogemusi mul on, korvpalli oskan mängida. Lihtsalt vajame üksteise usaldamist. Kui see on olemas, muutub mängija kindlamaks, naudib mängimist ja tegutseb hästi, sest usalduse olemasolul on kerge mängida ja tulemust näidata.

Viskasite juba oma teises mängus Loimaa Bisonsi vastu 21 punkti, sealhulgas tähtsaid korve lisaajal. Kas see näitab, et kohanesite kiiresti?

See oli alles minu teine mäng. Loodan, et kõik läheb hästi ja võitleme play-off'i koha eest lõpuni. Oleme võimelised paljusid võitma. Mõõnade vältimist pole võimalik garanteerida, aga me võitleme, põhiturniiri lõpu mängugraafik on hea.

Esimeses mängus Peterburi Zenidiga andsite kohe alguses vastase korvile turmtuld, kuid seitse esimest viset läksid mööda. Peatreener Alar Varrak märkis pressikonverentsil, et 20 viset 20 minutiga – see ei lähe. Millised olid teie omavahelised jutud?

Ega erilist juttu olnud. Iga mäng kulgeb erinevalt. Kui sa astud väljakule, ei mõtle, kas teed sel päeval 30 või 20 viset või ainult 5. Sa lähed ja mängid. Ma ei mõtle kunagi statistikale, visetele. Lähen väljakule, olen endas kindel ja tean, mida suudan, mida pean tegema. Mööda läksid visked, mida tavaliselt taban. No juhtub. Ka suurtel mängijatel ei lähe visked alati korvi.

Ma ei karda võtta vastutust. Leidub mängijaid, kes pärast üht möödaviset enam ei vaata korvi poole, kardavad. Olen terve karjääri ajal olnud oma suutlikkusest teadlik ega pelga mängu enda peale võtta. Loomulikult pole võimalik alati kõiki viskeid tabada.

Olen noorest põlvest saati endasse uskunud, seetõttu astusin ka karjääris samm-sammult edasi. Nüüd tekkis pikk paus, suvel ma ei mänginud. Praegu on suur tahtmine jälle mängida ja tunda sellest rahuldust.

Mängisite aastatel 2007-2010 NBAs, Washingtonis ja Minnesotas. Millised olid sealsed muljed?

NBA on maailma parim liiga. Sealt jäid unustamatud muljed, sain suure kogemuse. Sa oled noor mängija, lähed teise riiki, saad harjutada ja mängida koos maailma parimatega. Seetõttu püüdleb igaüks oma piiride kompamiseks just NBA poole.

Pärast viimast hooaega Minnesotas oli mul võimalik jääda sinna veel aastaks. Kuid mu mänguaeg polnud eriti suur, keskmiselt 10 minutit, olin noor, 24aastane, tahtsin väga mängida ja rohkem mänguaega saada. Kui tekkis variant siirduda Milanosse, otsustasin mänguaja saamiseks sinna minna.

Ehk jõudsite NBAsse liiga vara, kõigest 21sena?

Kui sind kutsutakse, tuleb minna. Esiteks tähendab see, et sind vajatakse, teiseks ei pruugi järgmist võimalust tulla. Loomulikult on alguses raske. Hiljem aga kohaned ja tunned end normaalselt. Seetõttu ma ei arva, et läinuksin liiga vara. Igaühe karjäär kujuneb erinevalt – mõni mees jõuab NBAsse 30-, teine 20aastaselt.

Hiljem Euroopas on minu karjääri mõjutanud oluliselt vigastused. Need ei lase sul täiel määral avaneda, traumad segasid mitut hooaega. Alustasin Milanos väga hästi (Petšerov viskas Euroliiga 1. voorus CSKA vastu 23 punkti – toim), seejärel olin aga kaks kuud audis. Kui naased, tunnetad kõike juba veidi teistmoodi – pole enam samasugust kindlust, see kajastub ka tulemuses.

Samamoodi sain vigastada viimasel hooajal Azovmašis (2012/13 – toim), kui murdsin hüppeliigese ja pool aastat jäi vahele. Sa liigud edasi ja edasi, kuid vigastused paiskavad tagasi. Need mõjutavad oluliselt psühholoogiat – keda vähem, keda rohkem. Paraku kuuluvad traumad spordi juurde. Nendest tuleb üle saada ja edasi minna.

Ukraina loositi EM-finaalturniiril Eestiga ühte alagruppi. Kas Riias võib ka teid mängimas näha?

Tore on jälle Eestiga kokku sattuda, oleme koondiste tasemel mänginud tihti! (Petšerovi vaimustus on mõistetav, sest ta kogus 2009. aastal Tallinnas Eesti vastu EM-väljalangemismängus 29 punkti ja 17 lauapalli – toim). Esindasin koondist viimati 2012. aastal. Tänavuse suve osas vaatame, kuidas läheb. Ma ei tea, mida arvab peatreener Mike Fratello, kuidas tema näeb olukorda, keda tahab koondisse. Kas luua nooremat koondist või arvestab rohkem kogenumatega. Seetõttu on enne suve raske midagi ennustada. Olen praegu keskendunud Kalevi mängudele Ühisliigas.

Kas Ukraina saab kokku võitlusvõimelise koondise?

Nagu ütlesin, sõltub koosseis treenerist. Kaks viimast aastat näitasid, et oleme võitlusvõimelised – koondis esines hästi nii EM-valiksarjas kui ka finaalturniiril, kus sai 6. koha ja jõudis maailmameistrivõistlustele. Olin mängijate üle äärmiselt õnnelik! See tähendas Ukraina korvpallile suurepärast tulemust, milleni jõuti ajaloos esimest korda. Seetõttu usun, et kõik liigub õiges suunas. Riigi olukorrale vaatamata usun koondise edasisse arengusse.

Kas EMil võib näha ka Ukraina uut noort lootust, juba NBAs mängivat Alex Leni?

Siingi on veel vara rääkida. EMini jääb pool aastat, paljugi võib juhtuda. Sa võid öelda, et liitud koondisega, aga kui juhtud end vigastama, siis sa ei mängi. Ootame suveni, siis saavad mängijad ja treenerid teada, kes saab tulla ja aidata, kes on millises vormis.

Alagrupi koosseis on igatahes huvitav...

Jah, kõik Balti riigid korraga (naerab). (Tõsinedes) EM on EM, sinna ei jõua ükski nõrk meeskond. Kõik tahavad näidata head korvpalli ja liikuda edasi järgmisse ringi. Arvan, et mitte ainult meie, vaid kõigis alagruppides tulevad huvitavad mängud. Turniirid nagu maailma- ja Euroopa meistrivõistlused, on alati kõrge tasemega. Enda maailmajao tugevamate keskel proovile panek tähendab igale mängijale huvitavat kogemust.

Oleksi Petšerov

Sündinud 8. detsembril 1985

Pikkus 213 cm

2006. aastal valis Washington Wizards ta NBA draft'is 18ndana

Karjäär: 2002-04 Harkivi Politehnik, 2004-05 BC Kiiev, 2005-06 Pariisi Racing, 2006-07 BC Kiiev, 2007-09 Washington Wizards, 2009-10 Minnesota Timberwolves, 2010-11 Milano Emporio Armani, 2011-13 Mariupoli Azovmaš, 2013 Valencia, 2014 Samaara Krasnõje Krõlja, 2015 BC Kalev/Cramo.

Ukraina koondist esindanud 2005-2012